tellimine 938x200 apple ee gif fixed
Kolmapäev, 23 August 2017 10:15

Ametiühingud tõstaks miinimumpalga pooleni keskmisest palgast

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti Ametiühingute Keskliit tahab tõsta miinimumpalga võrdlusesse keskmise palgaga ja jõuda selleni, et miinimumnetopalk moodustaks 50 protsenti keskmisest netopalgast.

"Praegu me oleme 40 protsendi juures, see tähendab seda, et igal aastal tuleks 1 protsendipunkti võrra kiiremini liikuda, kui on keskmise palga tõus," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson BNS-ile. See on ka ettepanek, mille ametiühingud esitavad tööandjate keskliidule.

"See peaks olema kooskõlas ka selle Saksa näitega, me küll ei jõua 650 euroni kolme aastaga, aga jõuame samasse loogikasse, kus nemad on. Meie näiteks ennustame kolme aasta pärast 620 eurot, see ei jää väga palju maha sellest. See on väga loogiline ja põhineb Euroopa levinud praktikatel," märkis Peterson.

Enne keskliidu juhatuse kohtumist ütles Peterson, et võrreldes Eesti tööviljakuse ja alampalga suhet, ei ole 470 euro suurune alampalk kuigi kõrge. Petersoni sõnul oleks Saksamaa miinimumpalka aluseks võttes – mis on 1498 eurot kuus ja sealne produktiivsus – Eestis mõistlik alampalga tase 650 eurot kuus.

Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbi rääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega.

Viimastel aastatel on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leppinud töötasu alammääras kokku kaheks aastaks. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Elisa tõstab teenindajate ja müügitöötajate palka ligi 20 protsenti
    Telekommunikatsioonifirma Elisa tõstab septembrist pooletuhandel esinduse, telemüügi, teeninduse ja tehnilise halduse töötajal brutopalka keskmiselt 20 protsendi võrra.
  • EAS toob Pärnu kontorisse veerandsada ametikohta
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib sügisel avada peagi valmivas Riia majas Pärnu kontori, kus hakkab tööle 25 inimest, kirjutab Pärnu Postimees.
  • Rahandusministeerium: migratsioonipoliitika tuleb ümber vaadata
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul võib tööjõupuudusele pakkuda ajutist leevendust välistööjõu suurem riiki lubamine, kuid suuremaks muutuseks on vaja kogu migratsioonipoliitika ümber vaadata.
  • Tööturg püsib töötajasõbralik
    Tööturg püsib töötajasõbralik
    • Tööjõu nappus piirab tootmise laiendamist järjest suuremal osal tööandjatest
    • Ettevõtete hõiveootused kasvasid vaid tööstussektoris
    • Nn valgekraede ehk kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade osakaal kasvab
  • Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Hõive kasvas oluliselt, aga ainult osa-ajaga töötajate hulgas

    Hõivatute arv kerkis teises kvartalis märkimisväärselt, 13 000 inimese võrra aastatagusega võrreldes. Suurenes vaid osa-ajaga töötajate arv, seda nii teeninduses kui ka tööstuses. Maksu- ja tolliameti andmetel suurenes hõive kõige enam ehituses.

    Hõive tõusis tänu tööpuuduse vähenemisele. Tööturul mitteaktiivsete arv (need on inimesed, kes ei tööta ega otsi aktiivselt tööd) jäi eelmise aasta tasemele.

    Tööpuudus vähenes oodatust rohkem

    Töötute arv kahanes aastataguse ajaga võrreldes hinnanguliselt 13 000 inimese võrra. Töötute arv vähenes eelkõige lühiajaliste, paar kuud tööd otsinute hulgas. Töötukassa andmete järgi oli tööpuuduse määr nii teises kvartalis kui ka juulis aastataguse ajaga võrreldes samal tasemel. Töötukassas arvel olevatest töötutest moodustasid juulis kolmandiku vähenenud töövõimega inimesed. Töövõimereformi ajastus on hea – vähenenud töövõimega inimestel on madala tööpuudusega perioodil töö leidmine lihtsam.  

    Tööjõupuudus on jõudnud eelmise buumi tasemeni

    Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur kolmandiku tööstus- ja teenindus- ning 60% ehitusettevõtete hulgas. Need numbrid on sarnased eelmise majandusbuumi tasemega. Samas tööjõudu kui ressurssi on meil oluliselt vähem kui toona: tööealisi on praegu umbes 70 000 inimese võrra vähem kui aastatel 2006-2007.

    Tööjõupuudus hoogustab palgakasvu

    Töötajad tunnevad end tööturul järjest kindlamalt. Täitmata ametikohtade arv on tõusuteel. Töötaja algatusel töölt lahkunute hulk suureneb. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Maksu- ja tolliameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine deklareeritud töötasu tõusis aastaga ligi kuus protsenti.

    Aasta teisel poolel peaks hõive kasv jätkuma. Ettevõtjad plaanivad konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi järgmistel kuudel töötajate arvu suurendada. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine piiratud. Seetõttu ootame vabade ametikohtade arvu kasvu ja tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemist. Kuna suvel on nõudlus tööjõu järele suurem, alaneb tööpuuduse määr kolmandas kvartalis ilmselt alla 5%. Viimati nägime nii madalat tööpuuduse määra aastatel 2007-2008.

    Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes