„Soolisest palgalõhest on olnud viimastel aastatel palju juttu ja naljatamisi tõdetakse, et palgalõhe on Eesti rahvuskala. Eks see on tõsi, et Euroopa Liidu võrdluses paistame me oma kõrge palgalõhega silma,“ tõdes RAKE juhataja, analüütik Kerly Espenberg. Soolise palgalõhe suurus jääb sõltuvalt rakendatud uurimismeetodist vahemikku 13–35%, teatas TÜ.
Vaatamata sellele, et naised on kõrgemalt haritud ja töötavad võrreldes meestega rohkem kõrgemalt tasustatud ametikohtadel, on meeste palk siiski suurem. „Seda põhjustavad näitajad, mida on keeruline mõõta, näiteks motivatsioon, meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas ja osaliselt ka diskrimineerimine,“ nentis Espenberg.
Uuringus selgus ka, et paarissuhtes olevatel inimestel on sooline palgalõhe suurem kui partneriteta inimestel. „See on kooskõlas pere leivateenija mudeliga, kus mees vastutab eelkõige pere sissetuleku eest ja naise õlul on perekondlikud kohustused. Loomulikult pole elu nii must-valge, aga ka ajakasutuse uuringud näitavad, et naised tegelevad lastega rohkem kui mehed. Meie uuring kinnitab seda,“ arutles Espenberg.
Palgalõhe on oluline ka seetõttu, et see mõjutab sotsiaalkaitsesüsteemi vahendusel nii mitmesuguseid sotsiaaltoetusi kui ka tulevikus saadavaid pensione. Praegune ebavõrdsus mõjutab seega meeste ja naiste sissetulekuid ka pikemas plaanis.
Uuring viidi läbi Eesti Statistikaameti tellimusel Norra 2009.–2014. aasta toetuste programmi „Sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal“ alamprojekti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ raames.
