Reede, 07 Aprill 2017 11:20

Kaugtöö võimalikkus sõltub mõtteviisist, juhtimisest ja usaldusest

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kaija Teemägi, Elisa personalijuht
Kaija Teemägi, Elisa personalijuht Elisa
Muutuvate töökorraldusviiside tulemusena on aina levinum, et osa tööajast veedetakse kontorist väljas ehk tehakse kaugtööd. Mida kaugtöötamine ettevõtja ja töötaja jaoks tegelikult tähendab ning kuidas see enda kasuks tööle panna?

Ühe enam oodatakse tööandjalt tööaja- ja kohapaindlikkust ehk teisisõnu võimalust töötada igal pool, näiteks kodust, suvilast, kohvikust jne. See paneb ettevõtted küsimuse ette, kuidas tööd korraldada, kuid seda ei tasu liiga keeruliseks mõelda. Kaugtöö rakendamise puhul on küsimus ennekõike mõtteviisis, juhtumiskultuuris ja usalduses. Kontoritöötajate puhul on oluline töö tulemus ja panus ettevõtte arengusse, mitte kontoris istutud tundide arv.

Tööandja ja töötaja usaldussuhte lakmuspaber

Kaugtöö paneb tööandja  ja -võtja usaldussuhte proovile. See annab küll vabaduse ametikohustusi täita enda jaoks valitud kohas, aga samas seab töötajale suuremad ootused ja vastutuse juhi silmis ning õpetab enesedistsipliini.  Selline tööprotsess on hea indikaator, kuidas töösuhe toimib. Siinkohal tuleks silmas pidada, et kõigile kindlasti kaugtöö ei sobi ja paljud seda proovida ei soovigi.

Kaugtöö on kindla kokkulepete alusel ja eesmärgi nimel töötamise viis

Enne kaugtöö rakendamist ettevõttes tuleb juhil paika panna selged eesmärgid, mis peavad olema kõigile üheselt mõistetavad. Oluline on ka mõlemal poolel ühesel aru saada, mis ajaks midagi tehtud peab olema.

Lisaks on vaja ühiseid reegleid, mille alusel väljaspool kontorit töötatakse.  Näiteks võib kokku leppida, et tehakse kaugtööd teisipäevast neljapäevani. Kui kõik toimib, saab juhiseid juba käigult kohendada ning reeglitega paindlikumaks muutuda. Asjalik lahendus on ka kirjalik kaugtöö kokkuleppe sõlmimine, et kodukontor ka tegelikult tähendaks töötegemist.

Viis, kuidas tõsta töötajate töötajate rahulolu

Mitmed uuringud on näidanud, et töötajad on ettevõttes rahulolevamad, kui neil on võimalik oma tööaega ja -kohta vajadusel valida. Sageli aitab paar töökohalt eemal viibitud päeva tõsta inimese produktiivsust ja rahulolu ning soodustada loovust.

Kaugtöö vajab läbimõeldud tehnilisi lahendusi

Kaugtöö sujumiseks on vaja häid tehnilisi lahendusi. Ilma hästi toimiva internetiühenduseta võib töö kujuneda vaevaliseks ja tekitada palju tõrkeid ning seeläbi negatiivset emotsiooni. Hea alternatiiv Wi-Fi-le on mobiilne internet arvutis, mis lubab töötada kus iganes ning välistab ka ebaturvaliste võrguühenduste kasutamisvajaduse. Samuti tuleks läbi mõelda, kas töötaja pääseb ligi tööks vajalikele failidele ja programmidele, töökoha sisevõrgule jne.

Kaugtöö ei ole tühi reede kalendris ega kokkusurutud töönädal. Kontorist väljaspool töötamine ei tähenda vaba päeva. Juht peab suutma oma alluvate tegevust eesmärgistada nii, et see oleks kas ajaliselt või tegevuste alusel mõõdetav. Oluline on ka teiste töötajate teavitamine – kaugtööl olemisest tuleks teada anda oma kolleegidele ning vajadusel kohtumisi näiteks Skype’i või telefoni teel teha.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaugtöö on võimalus olla kiire ja paindlik ning jõuda vähema ajaga rohkem.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Tööandjad: tööjõuturul on tunda ülekuumenemise ohtu
    Eesti Tööandjate Keskliit annab alates sellest aastast välja kvartaalset tööjõupuuduse mõõdikut, mille kohaselt oli esimeses kvartalis tööjõuturul tunda ülekuumenemise ohtu.
  • Kas tööstusel on Eestis enam lootust?
    Kas tööstusel on Eestis enam lootust? Viimaste kuude tööstusuudised illustreerivad hästi tööstussektori pikaajalise arengu trende. Ühest küljest iseloomustab seda hinnaeelisele tugineva allhanketööstuse vähenemine Sangari ühe ärisegmendi näol. Teisest küljest on märgiline ka arutelu, mis käib ümber puidurafineerimistehase, mis oleks kõrge tootlikkusega, kapitalimahukas ja omaks majandusele märkimisväärset mõju. Majandusarenguks on selliseid ettevõtteid tarvis, aga on muidugi selge, et need tekitavad vastakaid arvamusi.
  • Eesti tööhõive oli mullu üks Euroopa Liidu kõrgeimaid
    Eesti tööhõive vanusegrupis 20-64 oli mullu 78,7 protsendi juures üks Euroopa Liidu kõrgeimad; Eestist kõrgem oli see vaid kolmes liikmesriigis.
  • Transpordi ametiühing loodab Sebega sõlmida kollektiivleppe aprillis
    Bussifirma Sebe bussijuhid korraldasid 18. aprillil Tartus ja Pärnus piketid, millega nõuti palgatõusu; transpordi ametiühing loodab ettevõttega kollektiivleppe sõlmida veel aprillikuu jooksul.
  • Koolinoored ja tööandjad kohtuvad taas „Suveks tööle“ töömessil
    Viru hotellis toimub teisipäeval kell 15-18 menukas noorte töömess „Suveks tööle“, mida on kolme toimumisaasta jooksul väisanud juba ligi 6000 Tallinna ning Harjumaa koolinoort.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes