Voltri sõnul on streigis osalemine või ka sellest kõrvale jäämine rangelt vabatahtlik. "Kellelgi ei ole õigust piirata streikijate soovi streikida, kuid nendel, kes soovivad töötada, peab olema võimalus selleks olemas," ütles Voltri.
Tema sõnul võivad koolipidajad streikijatele tööseisaku ajal palka edasi maksta. Näiteks on streikijatel võimalus kokku leppida, et tööseisaku ajal läbi võtmata õppeprogramm läbitakse hiljem tagant järele, ning sellisel juhul oleks mõistlik, et õpetajatele streigi ajal töötasu säilib.
Voltri sõnul otsustab selle, kas koolid on streigi ajal avatud, haridusasutuste juhid koos koolipidajatega, ühtlasi on nende ülesanne tagada õpilaste turvalisus koolis. "Gümnasistid saavad ilmselt ka omapäi koolis hakkama, kuid väiksemate õpilaste osas tuleb selgelt läbi rääkida, et kui koolid jäävad avatuks, siis oleks tagatud ka laste turvalisus," ütles Voltri.
Tema sõnul ei pea streikija tööseisaku ajal töökohal viibima.
Ka ei pea streikija küsima tööandjalt luba, kus ta streigi ajal viibida tohib,
rõhutas Voltri.
Tema sõnul ei ole haridustöötajate liidule praegu teada ühtegi haridusasutust, mis oleks teatanud, et nad mingil kujul streigis ei osale.
