"Tuleb põhimõtteliselt lähtuda sellest, et tööandjad registreerivad oma töötajad vaid ühte riiklikusse registrisse ning andmete vahetamine erinevate riiklike registrite vahel on riigi enda tagada," ütles Pevkur kirjas Rahandusministeeriumile. "Loodava registri andmeid esitavad tööandjad juba ravikindlustuse andmekogusse, kus nimetatud andmeid töödeldakse põhiandmetena ning seega palume Rahandusministeeriumil veelkord hinnata eraldi registri loomise reaalset vajadust," lisas Pevkur.
Tööandja poolt töötajate andmete kogumine võiks ministeeriumi hinnangul olla lahendatav ravikindlustuse andmekogu ja maksukohustuslaste registri vahelise andmevahetusega, mis on loodavast töötajate registrist odavam ning arvestab juba seniseid tööandjate poolt riigiasutustele oma töötajate kohta andmete edastamise praktikaid.
Lisaks soovitab Pevkur kaaluda ja selgitada, milline on täiendav lisandväärtus ning mõju tööandjatele uue registri loomisel, kuna muudatus puudutab sisuliselt kõiki tööandjaid ja justiitsministeeriumi hinnangul toob muudatuse jõustumine endaga kaasa tuntava halduskoormuse kasvu nii tööandjatele kui ka töökoormuse kasvu riigiasutustele olemasolevate andmete edastamise praktikate muutmise näol.
Samuti ei näe justiitsminister, et loodavast registrist võiks maksuamet oluliselt võita. Ettepanekust jääb mulje, et registriandmeid käsitatakse kui ainuvõimalikku tõendit selle kohta, et maksumaksja ei tahtnudki tulu- ja sotsiaalmaksu deklareerida, kinni pidada ega tasuda, kirjutas Pevkur.
"Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et isegi töötajate registri olemasolul ei muutuks olukord maksuhalduri jaoks. Nimelt on raske näha vastuargumenti tööandja väitele, et tema töötaja ongi esimest päeva tööl, ent temast lihtsalt ei ole jõutud maksuhaldurit teavitada. Seda tehakse esimesel võimalusel," ütles Pevkur.
Isegi juhul kui karistus teavitamise kohustuse rikkumise eest üldse kehtestatakse, jääb ministri sõnul ka edaspidi maksumaksja jaoks tõenäoliselt otstarbekamaks lahenduseks tasuda trahv kohustuse rikkumise eest, kui tunnistada, et isik on tema juures töötanud juba päevi või koguni nädalaid.
"Juba sel põhjusel tõusetub küsimus, kas selline lahendus on proportsionaalne. Samuti ei lahenda see olukorda, kui ehitusplatsil viibiv isik väidab, et on tulnud sinna tuttavale mingit asja ära tooma. Viidatud olukordades on küsimus ennekõike maksuhalduri suutlikkuses koguda tõendeid. Tõendite kogumisel tekkinud raskuste vältimiseks, mingitele faktidele tõendusliku tähenduse andmine on küsitav meede, sest registrisse andmete esitamata jätmine ei saa reguleerida töösuhet," lisas minister.
Puudub ka õiguslik analüüs ettevõtlusvabaduse piiramise aspektist, mis on vajalik selleks, et veenduda pakutud lahenduse põhiseaduspärasuses, kirjutas Pevkur, kuid lisas et sobivuse seisukohalt on tegemist vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõuga, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.
