Reede, 19 Oktoober 2018 10:07

Registreeritud töötus püsis kolmandas kvartalis 4,5 protsendil

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Kolmandas kvartalis oli töötuna arvel ligi 29600 inimest, ning registreeritud töötuse määr püsis mullusega samal tasemel 4,5 protsendil.

Töötutest ligi 32 protsenti moodustavad vähenenud töövõimega töötud. Tänavu on aga oluliselt suurenenud töötavate inimeste hulk, kes on asunud töötukassa toel õppima tasemeõppes või osalevad koolitustel, teatas töötukassa.

Töötavatele inimestele suunatud koolitust alustas kolmandas kvartalis ligi 800 inimest. Valdava enamuse neist moodustasid Ida-Virumaa ja Harjumaa inimesed. Kõige enam mindi õppima eesti keelt, populaarsed koolitused olid ka sotsiaaltöö ning metsanduse ja puidutööstuse valdkonnast.

Vabu töökohti oli töötukassal kolmandas kvartalis vahendada keskmiselt 5100, mida on 3 protsenti vähem kui eelmise aasta samas kvartalis.  Kõige enam oli töötukassal vahendada vabu töökohti lihttöölistele, oskus- ja käsitöölistele ning seadme- ja masinaoperaatoritele.

Eelmise aastaga võrreldes on tänavu märgatavalt suurenenud seadme- ja masinaoperaatorite vakantside osatähtsus ning mõnevõrra on kasvanud ka oskus- ja käsitööliste vakantside osatähtsus. Tegemist on valdkondadega, kus ka töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri andmetel on töötajaid puudu.

Tööturule on väga oodatud näiteks metsaveo veokijuhid, aga jätkuvalt ka IT-spetsialistid. Töötukassa toetab ettevalmistamist ametitele, mida tööandjate ja ekspertide hinnangul on rohkem vaja ning millel ei ole piisaval hulgal sobivaid töötajaid.  Tasuta koolitusi pakutakse inimestele, kel puudub erialane haridus või kes on vanemad kui 50-aastased.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Tööturg viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • 2019. aasta sisserände piirarv on 1315 inimest
    Siseministeerium tegi ettepaneku kehtestada 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315 inimest. Sama suur on piirarv ka sel aastal ja see täitus juba enne jaanipäeva. Ülevaate teemast annab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
  • Uuring: pooled Eesti töötajad kaaluksid ümbrikupalga eest töötamist
    Leedu Vaba Turu Instituudi (LFMI) ja Estonian Business Schooli (EBS) koostöös läbiviidud varimajanduse võrdlevast uuringust selgus, et osaliselt või täielikult kaaluks ümbrikupalga eest töötamist Eestis 54 protsenti vastanutest.
  • Eesti pole enam odava tööjõu maa
    Eesti pole enam odava tööjõu maa Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.
  • Euroala tööhõive kasvas kolmandas kvartalis aastaga 1,3 protsenti
    Kolmandas kvartalis kasvas euroalas tööhõive aastaga 1,3 protsenti ning kogu Euroopa Liidu arvestuses suurenes näitaja 1,2 protsenti, selgub Eurostati kiirhinnangust.
  • Aeglustuv majanduskasv ja tööjõupuudus

    Tööturu olukord püsib jätkuvalt hea, kuid aeglustuva majanduskasvu tõttu jäi töötajate arv eelmise aasta tasemele. Tööjõupuudusele kiiret leevendust ei ole.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes