Teises kvartalis oli nii vabade kui ka täidetud ametikohtade koguarv veidi üle 617 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,8 protsenti ning neid oli kõige rohkem avaliku halduse ja riigikaitse, hulgi- ja jaekaubanduse ning hariduse tegevusaladel, vastavalt 1775, 1499 ja 1316, teatas amet.
Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuhi Eveli Voolensi sõnul olid kõikidest vabadest ametikohtadest 40 protsenti avalikus sektoris. "Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim avaliku halduse ja riigikaitse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusaladel, madalaim aga põllumajanduses ja ehituses," ütles Voolens.
Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harjumaal, 81 protsenti, sealhulgas Tallinnas 72 protsenti. Järgnesid Tartumaa 6,3 protsendi ja Pärnumaa 3,4 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harjumaal ja Raplamaal ning madalaim Põlva- ja Hiiumaal.
Teises kvartalis võeti tööle 53 849 ja töölt lahkus 51 500 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2022. aasta teise kvartaliga võrreldes 9 protsenti.
"Tööle võetud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad. Töölt lahkunud inimeste arvu poolest aga hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja hariduse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 6341 töötajat ja see moodustas 12 protsenti kõigist töölt lahkunutest," selgitas Voolens.
