Töövõimereformi edasilükkamisega poole aasta võrra lükkuvad töövõimetoetuse ja erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu, mis on 33 protsenti tööandjale töövõimetuspensionäride ning osalise või puuduva töövõimega töötavate inimeste eest, makseteks kavandatud kulud järgmistesse aastatesse, ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik BNS-ile.
"2016. aastal hoiame kokku esimeseks poolaastaks kavandatud vahendid, summas 20,4 miljonit eurot ja 2017. aastal 1,7 miljonit eurot. Alates 2018. aastast hakkavad kulud taas järkjärgult kasvama," lisas Lepik. Lisakulud, mis on tingitud reformi edasilükkamisest, moodustavad 2018. aastal 6,9 miljonit eurot ja 2019. aastal 4,4 miljonit eurot.
Seega summaarselt nelja aastase perioodi peale annab töövõimereformi pooleaasta pikkune edasilükkamine riigikassasse juurde kokku 10,7 miljonit eurot.
Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval, et reformi kogumahu mõttes on tegemist suhteliselt väikese summaga. "Tegemist on ikkagi reformiga, mille kaudu investeeritakse erivajadustega inimestesse sadu miljoneid eurosid. Pigem on siin küsimus mitte selles, kas kulutusi tehakse rohkem või vähem, vaid selles, mis perioodil need tehakse. Kokkuvõttes ei tähenda see sisuliselt ei kulu ega kokkuhoidu," rääkis ta BNS-ile.
Neljapäeval kiitis valitsus kabinetinõupidamisel heaks töövõimereformi rakendumise edasilükkamise poole aasta võrra. Tugiteenused ja toetused hakkavad toimima tuleva aasta jaanuarist, kuid reformi sisulisem osa, kuhu kuulub ka töövõime hindamine, rakendub järgmise aasta juulist.
Sotsiaalministrid Margus Tsahkna ja Rannar Vassiljev tegid kolmapäeval ettepaneku lükata töövõimereformi jõustumine edasi, ministeeriumi töögrupi vahehinnangus jõuti järeldusele, et reform tuleks käivitada järk-järgult. Nii Tsahkna kui Vassiljev ütlesid kolmapäeval pärast peaminister Taavi Rõivasega kohtumist BNS-ile, et praeguse lahendusega edasi minna ei saa, infosüsteemid ega seadused ei ole selleks valmis.
Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016, teatas sotsiaalministeerium. Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016.
