Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringu tulemused näitavad, et 68 protsenti Eesti inimestest on viimase aasta jooksul lisaraha teeninud või selle peale mõelnud.
Võrreldes 2020. aastaga on lisaraha teenijate hulk suurenenud viis protsenti. Populaarsemad lisaraha teenimise viisid on vabakutselisena tegutsemine ja teenuste osutamine. Nende hulka kuuluvad näiteks veebikujundus, tekstide tõlkimine, pildistamine, lastehoiu või konsultatsiooni pakkumine.
Põhitöö kõrvalt lisasissetulekut saavatest inimestest 47 protsenti teenis viimase kuu jooksul lisaraha kuni 200 eurot. 32 protsenti teenis 200–800 eurot ning üle üheksa protsendi teenis rohkem kui 800 eurot. Enamik neist on lisatööd teinud enam kui kaks aastat, viimastel kuudel lisatööga alustanuid on 11 protsenti.
Neid inimesi, kes praegu lisaraha ei teeni, kuid oleksid sellest huvitatud, on elanike seas 30 protsenti. Ametikohtade võrdluses on 41 protsenti juhtide ja 42 protsenti lihttööliste hulgas. Sissetulekute võrdluses on tööampsudest huvitatud need, kelle netosissetulek jääb 1500–1700 euro vahele.
„Inimese rahulolu oma tööga mõjutab suuresti lisaraha teenimise aktiivsust. Seda illustreerib hästi 18–24-aastaste noorte olukord. Nende hulgas tekitavad karjäär ja palk kõige suuremat rahulolematust ning neist 40 protsenti on ka valmis lisatööd tegema,“ sõnas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Eesti ühiskonnas on neljandik neid, kes ei tee lisaraha teenimiseks midagi ega tunne selle vastu ka huvi. Samas selgub uuringust, et 46 protsenti elanikest pigem ei ole rahul või ei ole üldse rahul oma sissetuleku suurusega.
„Lisatulu teenimine on üks viis, kuidas sissetulekut suurendada ja rahalist olukorda tugevdada. Uuringu tulemused näitavad, et inimesi motiveeriks selleks aga 500-eurone või veel suurem tasu ühes kuus,“ nendib Voomets. „Põhitöö kõrvalt tulu teenimist piiravad veel ajanappus, aga ka teadmatus oma oskustest ja võimalustest ning ettevõtlusega alustamiseks vaja mineva raha puudumine,“ märkis Voomets.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud ja Norstati korraldatud küsitlusele vastas 1000 Eesti elanikku ehk esinduslik valim Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 aastat. Küsitlus toimus tänavu juunis. Eelmine lisasissetuleku uuring viidi läbi 2020. aastal.
