Rohkem kui 1000 euro suurust boonust ootavad 21 protsenti töötajatest, samas kui antud summas boonustasu kavatseb maksta 15 protsenti tööandjatest.
38 protsenti planeerivad organisatsioonid töötaja boonustasu suuruseks 100-300 eurot, mida ootab 35 protsenti töötajatest. 12 protsenti organisatsioonidest kavatsevad maksta 600-1000 euro suurust boonustasu ja seda ootavad 13 protsenti töötajatest.
Töötajate boonustasu ootus tuleneb 51 protsendil lisaks põhitööle lisaülesannete täitmise eest, 49 protsendil oma töös oodatust edukam olemisest ning 32 protsendil teadmisest, et ettevõte maksab korra aastas kõigile boonuseid.
Uuringus selgub, et 52 protsenti organisatsioonidest kasutavad boonustasu maksmise otsustamiseks mõõdikuid; 35 protsenti maksavad väga heade töötulemuste eest; 14 protsenti plaanivad maksta võrdselt kõikidele töötajatele ning 14 protsenti maksavad boonust olenevalt töötaja palga tasemest. Kaks protsenti organisatsioonidest maksavad boonust osakondade põhiselt. Sama osakaal töötajatest vastasid, et nende ettevõttes saab boonustasu igal aastal erinev osakond ja nemad sel aastal sinna alla ei kuulu.
Miks boonustasusid ei maksta, on ühelt poolt seotud väljakujunenud tavaga, nagu selgitasid enam kui pool töötajatest ja üle neljandiku organisatsioonidest. Teiselt poolt aga on seotud ettevõtte keerulise majandusliku seisuga ja organisatsioonid kitsa eelarvega. Viis protsenti tõid organisatsioonid põhjuseks suurt töötajate arvu ja kaheksa protsenti eelarve kärpeid ning kolm protsenti töötajad seda, et nad ei ole boonustasu väärt.
Boonustasu saamisega aasta lõpus on arvestanud 71 protsenti töötajatest, 20 protsenti ootavad boonustasu tuleva aasta alguses ja kaheksa protsenti uue aasta keskpaigas. Organisatsioonidest 44 protsenti kavatsevad boonuse maksta aasta lõpus, 19 protsenti aasta alguses ning kuus protsenti tuleva aasta keskpaigas. 14 protsenti organisatsioonidest ei ole veel boonuse maksmise aega otsustanud.
