Uue seaduse jõustumise korral poleks inimesel, kes kuulub näiteks marginaalse käibega ettevõtte juhatusse, enam võimalik ennast töötuna arvele võtta. Seda hoolimata sellest, et ta on eelnevalt tasunud töötuskindlustusmaksu kolleegidega samas määras. Ainus võimalus ettevõtlikul inimesel ennast vajadusel töötuks registreerida on ettevõtte juhatusest lahkumine.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on juhatuse liikmetelt sotsiaalkaitse äravõtmine õigustatud. "Seadust muudetakse seetõttu, et äriühingu juht ja prokurist ei ole töötud. Kusjuures käibe suurus või tulu suurus ei ole olulised selle määratlemisel, kas inimene on ilma tööta või mitte," ütles Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Õie Jõgiste BNS-ile.
Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeeriumi põhjendustega ei nõustu. Eelnõu kooskõlastuskirjas kirjutas põllumajandusminister, et jääb mõistetamatuks, miks seadusemuudatuse tagajärjel võib ennast töötuks registreerida ettevõtte omanik, aga mitte juhatuse liige. Samuti peaks Põllumajandusministeeriumi hinnangul töötutoetuste saamine sõltuma ikkagi sissetulekust.
"Eelnõu seletuskirjas toodud selgituste kohaselt on juhtimis- või kontrollorgani liikmete, kes täidavad oma ülesandeid saamata selle eest tasu, töötute hulgast välistamise peamiseks põhjenduseks asjaolu, et juhtimis- või kontrollorgani liige ei ole ilma tööta. Samal ajal ei takista eelnõu kohaselt töötuna arvelevõtmist isiku osalus äriühingus ja sellest äriühingutegevust saadud tulu suurus ega ka asjaolu, et ka osanikel ja aktsionäridel on ülesanded ja kohustused, see on nad teevad ka tööd. Leiame, et töötuna arvele võtmisel ei saa lähtuda pelgalt asjaolust, kas inimene teeb tööd või mitte, oluline on, kas tööga kaasneb toimetulekuks piisav sissetulek," seisab kooskõlastuskirjas.
Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ei nõustunud Sotsiaalministeeriumiga. "Äriregistri andmetel oli 2013. aasta alguse seisuga äriregistrisse kantud 136 454 äriühingut, kuid Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonid näitavad, et 2012. aastal tegutses Eestis ainult 49 426 äriühingut, mis andis tööd vähemalt ühele inimesele ja deklareeris nullist suuremat käivet ja makse. Seega näitab statistika, et äriregistrisse on kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub majandustegevus. Järelikult ei ole ka tööga hõivatud tuhanded isikud, kes on äriregistrisse kantud juhatuse liikmena," kirjutas koda oma arvamuses seadusemuudatuse kohta.
Sotsiaalministeerium selle kriitikaga ei arvestanud. "Kui inimene on ilma tööta ja samal ajal äriühingu, mis ei tegutse, juhtimis- või kontrollorgani liige, saab ta otsustada, kas soovib leida tööd või tegeleda ettevõtlusega. Kui ettevõttel tegelikult majandustegevus puudub, saab isik oma tegevuse juhtimis- või kontrollorgani liikmena lõpetada ning tal on õigus võtta end töötuna arvele ja saada Töötukassast abi töö leidmisel," põhjendas ministeerium ettepaneku arvestamata jätmist.
Põllumajandusministeerium näeb antud muudatuses ohtu ka alustavatele ettevõtjatele. "Äriühingu käivitamine võib olla pikk protsess, kus kõigepealt tuleb teha investeeringuid ja esimene müügitulu võib tekkida alles aasta või ka aastate pärast. Kavandatava seadusemuudatuse jõustumise korral ei ole põhitöö kaotamise korral enam võimalik endale alternatiivse tulevikus sissetulekut võimaldava töökohana hakata üles ehitama uut äriühingut, sest käivitusetapis puuduks igasugune sissetulek ja kaasneksid vaid suured kulud. Seega võib kavandatav muudatus mõjutada negatiivselt ettevõtlusaktiivsust," kirjutas ministeerium.
Lisaks ei ole Põllumajandusministeeriumi hinnangul töötuna arvele võtmisest keeldumine põhjendatud isikute suhtes, kes on olnud juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja samal ajal tasunud teisel töökohal töötuskindlustusmakseid. "Kuivõrd juhtimis- või kontrollorgani liikme kohal olles isikud eelnõu kohaselt oma põhitöökoha kaotuse korral kindlustushüvitist ei saaks, tekib küsimus töötuskindlustusmakse tasumise põhjendatusest selliste isikute puhul," seisab kooskõlastuskirjas.
Ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) hinnangul on ebavõrdne nõuda töötuskindlustusmaksu töötajatelt, kes on samaaegselt mõne ettevõtte juhatuse liikmed, kui neil inimestel pole võimalik end hiljem vajadusele töötuks registreerida.
"EVEA on seisukohal, et see seadus seab ettevõtjad täiesti ebavõrdsesse olukorda. Ka nende töötasudelt peetakse kinni töötuskindlustusmaksu, kuid peale töösuhte lõppemist ei laiene juhatuse liikmeks olevale isikule töötuskindlustus. Tekib uuesti küsimus, kas riik peaks ettevõtja pealt tasutud töötuskindlustuse maksed tagasi maksma, sest töölepinguga töötaval isikul ning samal ajal juhatuses oleval isikul ei ole uuest seadusest tulenevalt enam õigus saada töötuskindlustust," ütles EVEA kommunikatsiooni- ja õigusdirektor Kristi Hunt.
Sotsiaalministeerium juhatuse liikmete töötuskindlustusmaksest vabastamisega ei nõustu. "Töötuskindlustusmakset ei maksta kasu saamise eesmärgil," rääkis Jõgiste. "Töötuskindlustust ei saa käsitleda üksnes kui üksikisiku individuaalset kindlustust teatud eluriskide vastu, see põhineb solidaarsusel. Hüvitisi makstakse teatud riskide ilmnemisel," lisas Jõgiste.
Tema sõnul on näiteks võimalik, et inimene kaotab töö ja samaaegselt lakkab olemast ka mõnes ettevõttes juhatuse liige, mis tõttu kui ta poleks varasemalt töötuskindlustusmaksu tasunud, puuduks tal ka hüvitise saamise õigus.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul võib antud seadusemuudatus kaasa tuua ka massilise "tankistide" kasutamise. "Eelnõus kavandatud piirang võib põhjustada selliste isikute jaoks, kellel on osalus äriühingus ja kes on seal juhtimisorgani liikmeks olukorra, kus nad oma põhitöökoha ja sageli ka ainsa sissetuleku kaotuse korral asuvad likvideerima oma äriühinguid või siis leiavad enda asemele juhatusse variisiku. See aga tähendab, et seadusemuudatus ei täida oma eesmärki, töötute arv ei vähene, muutuvad vaid kanded äriregistris. Esimesena jäävad löögi alla sesoonsed (eriti põllumajanduslikud) ettevõtjad, mis ei pruugi tagada minimaalset toimetulekut võimaldavat stabiilset sissetulekut. Näiteks aiandusest on võimalik sissetulekut saada vaid paaril kuul aastas," seisab ministeeriumi kirjas.
EVEA nõustub Põllumajandusministeeriumiga. "Kindlasti soosib kõne all olev seadus seda, et töötuks jäämise korral otsitakse keegi teine, kes juhatuse liiget "mängiks"." Ka on Hunti hinnangul töötuskindlustmaksu maksval isikul tekkinud ootus, et töötuks jäämise korral on tal olemas sotsiaalsed garantiid.
Tahaks loota, et seaduselooja eesmärgiks ei olnud registrites fiktiivsete juhatuse liikmete arvu kasv, lisas Hunt.
Sotsiaalministeerium sellise situatsiooni tekkimist ei prognoosi. "Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole mikroettevõtte omanikul või juhatuse liikmel tarvidust tankisti otsida. Kui inimene juhib äriühingut, siis ta võib sellega jätkata. Ja see on inimese valiku küsimus, kas ta tahab äriühingu juhtimist jätkata või mitte. Kui ta sooviks leida ka uut töökohta, siis selle leidmisel saaks ta ka abi töötukassast. Aga tegemist ei oleks töötuga, seetõttu teda töötuna arvele ei võetaks," ütles Jõgiste.
Samas Põllumajandusministeerium on seisukohal, et ka edaspidi peaks sarnaselt kehtiva seadusega juriidiliste isikute juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele jääma võimalus enda töötuna arvele võtmiseks, kui nad juhtimis- ja kontrollorgani liikmena tegutsemise eest tasu ei saa.
