Kui millegi kohta saab öelda: kivisse raiutud, siis paistab see olevat valitsuse kehtestatud sisserände piirarv, mis tänavu on 1317 ja järgmisel aastal 1315. Sisserände töörühm on teinud valitsusele oma kompromissettepanekud, mille tulemusena jääb kvoot küll alles, ent selle alt tuuakse välja järjekordne hulk välismaalasi. Seekord kõrgepalgalised ja lühiajalised töötajad, üldjuhul ehitajad.

Augustis täis saanud välismaalaste kvoodi ning töökätepuuduse leevenduseks pakutakse viieastmelist töörände süsteemi.

Esimese astmega on hõlmatud lühiajalised töötajad, kes praegu tohivad korraga Eestis töötada üheksa kuud. Nad tuleb küll siin tööle registreerida, kuid neil pole vaja elamisluba ning kvoodi alla nad ei lähe. Sellist võimalust kasutavad praegu mitmed kolmandate riikide ehitajad. Statistika näitab, et pärast kvoodi täitumist on lühiajaliste töötajate arv plahvatuslikult suurenenud. Kui mullu töötas siin lühiajaliselt 1782 inimest, siis tänavu novembri lõpu seisuga on see arv üle 6000. Ehk sisuliselt on enamik välismaalasi, kes sisserändekvoodi alla ei mahtunud, ikkagi Eestisse tööle tulnud, aga lihtsalt teist teed pidi.

Töörühma ettepanek hoopis soosiks lühiajalisi töötajaid, sellega et pikendaks nende tööaega üheksalt kuult aastale ning teise astmena hakkaks neile väljastama ka kuni kaheaastast elamisluba. Kvoodi alla selline elamisluba ei läheks, kuid seda ei saaks ka rohkem pikendada. Sisuliselt tohiks Eestis lühiajaliselt töötada kuni kolm aastat, näiteks ühe aasta viisaga ja kaks lühiajalise elamisloaga.

Kvoodi alt arvataks ettepaneku kohaselt välja ka 1,5- ja kahekordset keskmist palka saavad välismaalased, kellele antaks elamisluba kuni viieks aastaks. Samal ajal hakatakse 1,5-kordse palga saajalt nõudma kohanemisprogrammis osalemist ja eesti keele õppimist. Kui tööandja juures töötab vähem kui viis aastat Eestis elanud välismaalane, siis on tal kohustus nimetada kultuuriministeeriumile kontaktisik, kes vahendab töötajatele kohanemise ja lõimumise alast infot, paneb töörühm ette.

Kvoodi alla jääks ainult n-ö kolmanda astme töötajad, kes saavad keskmist brutopalka ja elamisloa kuni viieks aastaks. Kui palju selliseid inimesi olla võiks, seda siseministeerium praegu prognoosida ei oska.

Kõige jõulisemalt on seni kvoodi suurendamise vastu seisnud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder sõnas, et erakond on põgusalt ettepanekuid arutanud, aga arutelu tuleb jätkata.

Kriitiline on ka Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), kelle esindaja samuti töörühma kuulus. EAKL-i esimees Peep Peterson ütles, et nemad ei toeta kõikide rühmade kvoodi alt väljatoomist. Kriitika puudutab 1,5-kordse palga saajaid ning lühiajalisi töötajaid. Tema sõnul jääks kvoot protsentuaalselt nii marginaalseks selle hulga kõrval, kes kvoodi alla ei kuulu.