Peaminister Taavi Rõivase sõnul on pool aastat lisaaega võttes võimalik detailidele rohkem tähelepanu pöörata ning olla kindel, et asjad reaalselt õnnestuvad. "Oluline on, et erivajadustega inimestel on võimalik tööturule tulla ja ühiskonnas aktiivsed olla," ütles peaminister valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.
Töövõimereformi edasilükkamine annab muuhulgas riigieelarvele tuleval aastal juurde 20 miljonit eurot, nelja aasta perspektiivis on samas mõju kokku -1,5 miljonit eurot. Üks võimalusi puudujääk katta on muuta riigifirmade dividendipoliitikat, ütles rahandusminister Sven Sester neljapäeval BNS-ile.
Nii Tsahkna kui Vassiljev ütlesid kolmapäeval pärast selleteemaliset peaminister Taavi Rõivasega kohtumist BNS-ile, et praeguse lahendusega edasi minna ei saa, infosüsteemid ega seadused ei ole selleks valmis.
Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016, teatas sotsiaalministeerium. Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016.
"Selleks, et osalise töövõimega inimeste hindamine vastaks tegelikele oludele, tuleb töövõimetoetuse seadust ja sellega seotud seadusi muuta rohkem kui 60 protsendi ulatuses ning vastavalt muudatustele valmistada ette rakendusaktid ja IT lahendused. Samuti tuleb uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks eelnevalt testida töövõime hindamise metoodikat, seejärel tulemusi analüüsida ja metoodikat hiljem vastavalt vajadustele täiendada," täiendas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev ministeeriumi pressiteates.
1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Tänaste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. Samuti ka nende töövõimetuspensionäride töövõimet, kelle töövõimetuspensionäri staatus lõpeb ja kes tulevad Töötukassasse korduvhindamisele.
Sotsiaalministeeriumi juhtivad Tsahkna ja Vassiljev olid oma kahtlusi reformi õigeaegse käivitamise võimalikkuse kohta väljendanud juba varem. Intervjuus Postimehele ütles Margus Tsahkna, et kiirustamine oleks halb, et reformi katteallikad pärast Euroopa Liidu vahendite lõppemist puudu ning et tõenäoliselt on vaja lisaaega. Peaminister Taavi Rõivas ütles toona BNS-ile, et reformiga on vaja edasi minna ja kindlasti rakendada mullu sügisel riigikogus vastu võetud kaks seadusemuudatust.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereformi abil loodetakse tööturule tuua kuni 100 000 praegust töövõimetuspensionäri, selle elluviimiseks on kavatsetud kulutada 180 miljoni euro eest Euroopa Liidu vahendeid. Ühtlasi viiakse töövõimetuse hindamine ja selle eest toetuste maksmine üle töötukassa haldusalasse. Töötukassa eelarve moodustub töötuskindlustumakse laekumisest.
Töövõimereformi seaduse vastuvõtmise ajal kritiseerisid reformi laialdaselt nii puuetega inimeste huvigrupid kui opositsioon, kuhu toona kuulus ka IRL.
Algselt 2015. aastal rakenduma pidanud reform on pälvinud teravat kriitikat meedias, puuetega inimeste esindusorganisatsioonide hulgas ja ka avalikuses tervikuna. Reformi sisuks on vähendada Eestis töövõimetuspensionit saavate inimeste hulka. "Eesti on peaaegu 100 000 inimest, kes saavad töövõimetuspensioni, ja kaks kolmandikku neist ei tööta. See ei ole kindlasti normaalne olukord," ütles sotsiaalminister Rõivas 2014. aasta alguses töövõimereformi eelnõu avalikul arutelul.
