04.04.2024 Neljapäev

Abiks omavalitsustele: mida teha, kui sünnib beebi, kellest vanem soovib loobuda?

Alles hiljuti puudutas laiemat avalikkust ja sotsiaaltöötajaid juhtum, kus Suure-Lähtrust leiti vastsündinu surnukeha.

Alates 2017. aastast on sotsiaalkindlustusameti (SKA) ülesandeks lapsendamiste korraldamine.
Alates 2017. aastast on sotsiaalkindlustusameti (SKA) ülesandeks lapsendamiste korraldamine. Foto: pixabay

Küllap mõtles nii mõnigi, mida oleks saanud olukorra ennetamiseks teha. Sotsiaalkindlustusameti lapsendamisega tegelevad spetsialistid arutasid juhtumit, lähtudes lapsendamise perspektiivist. Koostatud on juhis omavalitsustele olukorraks, kui on sündimas või sündinud laps, kelle vanem soovib anda nõusoleku lapsendamiseks.

Alates 2017. aastast on sotsiaalkindlustusameti (SKA) ülesandeks lapsendamiste korraldamine. Tegemist on sündmusega, mis on nii lapsendatavate laste, lapsendajate kui ka bioloogiliste vanemate jaoks elumuutva tähtsusega. Seetõttu on iga lapsendamine äärmiselt oluline ning SKA suhtub oma töösse suure vastutustunde ja korrektsusega, vähemtähtis pole empaatia ja emotsionaalne toetus kõikide spetsialistide poolt.

Enamasti lapsendatakse lapsi, kes on olnud enne oma uue perega kohtumist asendushooldusteenusel, näiteks sama pere juures hooldusperes.

Mõnikord tuleb aga ette olukordi, kus lapse bioloogiline vanem soovib loobuda oma lapsest juba sünnitusmajas ning annab nõusoleku oma lapse lapsendamiseks. Sellistes olukordades tuleb olla eriti kiire ja operatiivne, sest iga vanemast või turvalisest hooldajast eemal veedetud tund on vastsündinu arengus määrava tähtsusega.

Lapse eestkostja on sellisel juhul kohalik omavalitsus (KOV). Et tagada info võimalikult kiire ja ladus liikumine, palutakse võtta esimesel võimalusel ühendust SKA spetsialistidega.

Lapsendamistega tegelevate spetsialistide kontaktid on leitavad siin

Olukordade spetsiifilisust ja harvaesinevust silmas pidades töötas SKA omavalitsustele välja juhendi, kuidas tegutseda olukordades, kus vastsündinu vanem annab teada, et soovib beebist loobuda.

Sotsiaalkindlustusameti juhend omavalitsustele olukordadeks, kui sünnib laps, kelle suhtes vanemad soovivad anda nõusoleku lapsendamiseks

Juhendi punkte reguleerivad perekonnaseaduse §-d 147–164; lastekaitseseaduse § 21; § 26; § 34 lg 1 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 10; § 45⁶.

1. Teavita esimesel võimalusel SKA lapsendamistega tegelevat spetsialisti

Võimaluse korral võta SKA-ga ühendust juba enne lapsi sündi, näiteks kui tulevane lapsevanem on Sind teavitanud, et ta ei soovi asuda ise oma last kasvatama või on lapsevanema suhtes kavas piirata / ära võtta hooldusõigus kohe peale lapse sündi. Kaardista eelnevalt lapse lähivõrgustik, võimalusel (kui täisealine bioloogiline ema annab selleks loa) võta ühendust sugulastega ja selgita välja, kas neil on ressursse lapse kasvatamiseks.

2. Esita SKA spetsialistile lapse ja vanemate kohta nii palju informatsiooni kui võimalik 

Enne lapse sündi

  • Lapse eeldatav sünnikuupäev, vanemate taust, raseduse kulgemine.

Pärast lapse sündi

  • Andmed beebi kohta – täida ära ankeet, mille saadab SKA spetsialist, sünniepikriis, pea nõu lapse raviarstiga ning lisa info tehtud või planeeritavate terviseuuringute kohta.
  • Andmed vanema(te) kohta – vanemate taust, raseduse kulgemine, sünnitus.
  • Lapse bioloogiliste vanemate kontaktandmed.

3. Kui vanem lahkub sünnitusmajast, taga lapse eestkostjana viivitamatult lapse turvalisus ja heaolu

  • Taga lapsele turvaline viibimiskoht – tavaliselt on see haigla.
  • Lepi raviarstiga kokku, et last ei kirjutataks ootamatult haiglast välja.
  • Püüa leida lapse juurde leida turvaline täiskasvanu, kes abistab haigla personali esmahoolitsuses ning on koos lapsega – näiteks valla või linna poolne tugiisik, palgatud hooldusõde, kokkuleppel SKA-ga tulevane hoolduspere vanem vms.

4. Loo ja säilita kontakt lapse bioloogilis(t)e vanema(te)ga

  • Veendu, et vanema füüsiline ja/või vaimne tervis oleksid stabiilsed, vajadusel taga abi.
  • Hoia bioloogilis(te) vanematega sidet ning püüa tagada, et nendega säiliks kontakt vähemalt juriidiliste toimingute lõpuni.
  • Nõusta ja selgita vanema(te)le lapse lapsendamiseks nõusoleku andmise emotsionaalseid ja juriidilisi tagamaid.
  • Paku vanema(te)le sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist, esialgu tee koostööd haigla sotsiaaltöötajaga, hiljem teiste nõustajatega
  • Ole vanema(te) suhtes empaatiline, toetav, ära anna otsusele lapsest loobuda isiklikku hinnangut.

5. Lapse eestkostjana pea meeles

  • Eestkoste hakkab kehtima kohe, kui vanem lahkub haiglast või annab kirjalikult teada, et soovib anda nõusoleku lapse lapsendamiseks. Kui vanem teatab oma loobumissoovist suuliselt, siis peaks selle fikseerima ka kirjalikult.
  • Ava STAR-is lapse ja pere kohta juhtumimenetlus. Veendu, et kõik senised ja järgnevad toimingud saaks STAR-is fikseeritud.
  • Kontrolli, et vanemal oleks olemas kehtiv isikut tõendav dokument, vajadusel aita tal see kiirkorras taotleda.
  • Registreeri lapse sünd kohe peale sündimist, kaasa lapse bioloogiline vanem, et esialgsele sünniaktile saaks kirja lapse andmed. Laps saab nime ja isikukoodi. Vajadusel tee kokkulepe oma valla või linna perekonnatoimingute spetsialistidega, et lapse sünd saaks esimesel võimalusel registreeritud.
  • Lisaks esialgsele suulisele ja kirjalikule nõusolekule lapse lapsendamiseks, on bioloogilis(t)el vanema(te)l vajalik vormistada nõusolek ka notariaalselt. Selleks pöördu ise notarisse ning taga, et notari juurde saaks aeg pandud esimesel võimalusel. Vajadusel sõlmi eelnevalt konkreetse notaribürooga kokkulepe, et ei tekiks viivitust vaba notariaja saamisel. Mõtle läbi, kes tasub notaritasu. Mine lapsevanemaga notarisse kaasa ning veendu, et saad notariaalse nõusoleku dokumendina enda kätte.
  • Selgita lapse vanema(te)le, et neil on 8 nädala jooksul peale lapse sündi aega ümber mõelda. Võta enne 8 nädala möödumist bioloogilis(te) vanemaga ühendust ning selgita välja, kas notari juures fikseeritud nõusolek lapsendamiseks on jõus.
  • Püüame üheskoos vältida lapse mitmekordset ümberpaigutust ja anname endast parima, et viia laps kokku tema tulevase lapsendajaperega. Kui ümberpaigutusi ei ole võimalik kuidagi vältida, näiteks ilmnevad juriidilised takistused, siis taga beebile võimalikult turvaline ja kohane teenus näiteks kriisihooldusperes.

Samal ajal SKA spetsialistid

  • Hakkavad lapsele sobivaimat/parimat peret otsima kohe, kui info lapse kohta jõuab SKA-le. Seetõttu on oluline, et info oleks võimalikult varajane ja detailne. Lapsele pere valimine toimub kollegiaalse otsuse alusel sobivaks hinnatud lapsendajaperede hulgast.
  • Suhtlevad, KOV-iga kokkuleppel lapse bioloogilise vanemaga ning vajadusel nõustavad vanemaid edasiste sammude osas.
  • Võtavad peale notariaalse nõusoleku vormistamist ühendust lapse uue perega ning lepivad kokku esimese kohtumise aja, mis on eelnevalt kooskõlastatud lapse lastekaitsetöötajaga.
  • On vajadusel nad omavalitsusele toeks ning pakuvad edasiste sammude osas nõustamist.

Kui lapsele on uus pere leitud

  • Esimesel lapse ja uue pere kohtumisel osalevad eestkostja esindaja (tavaliselt lapse lastekaitsetöötaja) ning SKA spetsialist.
  • Peale lapse ja pere vahelise kontakti saavutamist nõustavad spetsialistid peret edasise osas. Lepitakse kokku, millal tohib pere lapsega haiglast lahkuda jms.
  • KOV sõlmib perega hoolduspere lepingu, STAR-is määratakse lapsele abinõu (sh hooldusperele hooldusvanema toetus ja lapse isiklike kulutuste toetus).
  • Järgneva 8 nädala jooksul suhtleb lastekaitsetöötaja perega ja veendub, et lapsel on uue pere juures turvaline ning hea olla ning et pere tuleb lapse kasvatamise ja hoolitsemisega edukalt toime. Samuti veendub ta, et pere koos lapsega külastab perearsti ning vajadusel saavad tehtud eriarsti visiidid – sageli on selleks vaja lapse eestkostja (KOV) nõusolekut.
  • Kui lapse eestkostja on veendunud, et lapsele on peres tagatud kõik turvaliseks ning lapse heaolu soodustavaks toimetulekuks, esitab KOV SKA-le kirjaliku nõusoleku lapse lapsendamiseks.
  • SKA spetsialist teeb pere juurde täiendava kodukülastuse ning veendub, et lapsendamine on lapse huvides.
  • 8 nädala möödudes teeb SKA kohtutoimingud lapse lapsendamiseks
  • Spetsialistid nõustavad peret tugiteenuste võimalustest.

Pane tähele, et antud juhis on koostatud olukordadeks, kus lapse bioloogilised vanemad annavad nõusoleku lapse lapsendamiseks. Kui nõusolekut ei anta, aga lapsevanemad ei võta vastutust lapse hoolitsuse ja kasvatuse eest (näiteks lahkuvad sünnitusmajast, jätavad lapse kodus hoolitsuseta), siis tuleb tegutseda vastavalt hädaohus oleva lapse või abivajava lapse juhtumikorraldusele. Vajadusel pöördu nõu saamiseks SKA juhtumikonsultandi poole.

Alles vanematelt täieliku hooldusõiguse äravõtmise kohtumääruse jõustumisel saab KOV esitada SKAle nõusoleku lapse lapsendamiseks. Peret saab SKA aga otsida lapsele juba varem, sõltuvalt olukorrast kas hooldus- või lapsendajaperet. Pea meeles, et ka siis tuleb lapse bioloogilisi vanemaid lapsendamise nõusolekust ning lapsega suhtlemisõiguse lõppemisest teavitada. Teavitus tuleb kirjalikult fikseerida.

Lae juhis PDF-formaadis alla siit

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255