Esitada saab möödunud kalendriaasta riigikogu, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste õigusakte ning kandidaatide valikul tuleb lähtuda hea õigusloome tava põhimõtetest, teatas teenusmajanduse koda.
„Hea õigusloome tava kohaselt peab seadusandliku võimu teostamise eesmärk olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve,“ on kirjas teenusmajanduse koja kodulehel. „Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.“
Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud ning mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus, sätestab tava. Samuti peab seadus olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
Teenusmajanduse koda tahab parima ja halvima õigusakti valimisega tõsta õiguskultuuri ning suunata õigus toetama ühiskonda, mitte vastupidi.
Kandidaate hindab žürii, mida juhib Allar Jõks ja sinna kuuluvad teenusmajanduse koja, juristide liidu, tööandjate keskliidu, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja ajalehe Postimees esindaja. Lõplike tulemuste selgumisele on kaasatud ka laiem avalikkus. Parim ja halvim seadus kuulutatakse välja veebruari lõpus.
