Kõrgeima infotehnoloogilise arengutasemega riikideks on 2015. aastal:
Eelmise vaatlusega võrreldes langes Soome Singapuri järel teisele kohale (indeksi väärtus mõlemal 6,0) ning Rootsi säilitas kolmanda positsiooni (indeks 5,8). Leedu jäi edetabelis 31. ja Läti tõusis 33. kohale (2014. aastal 39.). Idanaaber Venemaa tõusis 41. positsioonile (2014. aastal 50.).
Infotehnoloogia arengu indeksi arvutus tugineb 53. näitajale, mille alusel leitakse neli komponenti (kõik võrdse kaaluga 25%):
- Keskkond (poliitiline ja regulatiivne, äri ja innovatsiooni).
- Valmidus (infrastruktuur, kättesaadavus, oskused).
- Kasutamine (era, äriline, avaliku sektori).
- Mõju (majanduslik, sotsiaalne).
Raportist nähtub, et Eesti positsioonid alamedetabelite lõikes on järgmised (võrdluseks eelmise vaatluse tulemused):
Toodust nähtub, et Eesti positsioon on eelmise vaatlusega võrreldes tugevnenud äri- ja innovatsiooni keskkonna, IKT infrastruktuuri ja oskuste ning era- ja avalikus sektoris infotehnoloogia kasutuse osas. Eesti koht on halvenenud IKT kättesaadavuse ning majandusliku ja sotsiaalse mõju osas. Indeksi väärtus erinevates alamedetabelites on valdavalt tõusnud +0,1 punkti võrra või jäänud eelmise vaatlusega samaks.
Eesti suhteliseks tugevuseks on infotehnoloogia sotsiaalne mõju (5. koht) ja infotehnoloogia kasutamine avalikus sektoris (6. koht). Suhteliselt nõrgema koha (62.) sai Eesti infotehnoloogia kättesaadavuse osas (põhjuseks eelkõige 98. koht mobiilikõne tariifide ja 56. koht interneti lairiba püsiühenduste kuutasu näitajas).
* Eesti Konjunktuuriinstituut on Maailma Majandusfoorumi partnerinstituut.
