«Meedias on avaldatud ElS-i kohta väga palju otsest valet,» kommenteerivad ajakirjandusele saadetud vastuses eksamite infosüsteemi meeskonna liikmed Ahti Kelder ja Vilve Roosioks, kes väidavad, et haridus- a teadusministeeriumi esindajad on avalikkuses kahjuks kaasa aidanud valeinfo levitamisele. «Ja me ei saa enam vaiki olla.»

«Ei vasta tõele, et ElS-i meeskond ei saanud tööga hakkama ja vallandati. Meeskond esitas lahkumisavalduse omal soovil märtsi alguses, vastusena haridus- ja teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonna juhtimisstiilile. Ministeeriumi palvetele vastu tulles pikendasime lahkumise kuupäeva kuni e-katseeksamite viimase nädalani,» öeldakse pöördumises.

Meeskonna sõnul ei ole ministeerium teinud ElS-i arendajale mitte ühtegi etteheidet. «Sealhulgas ei ole olnud etteheiteid ei töö kvaliteedile ega tööviljakusele.»

Haridusministeeriumil ei ole nende hinnangul tegelikult ka pädevust seda hinnata, sest ElS-i sisupool ei ole ministeeriumis, vaid haridus- ja noorteametis (Harno). «Harno on alati ElS-i meeskonna tööga rahul olnud,» sedastatakse. «Kahjuks püütakse nüüd teha patuoinaks need inimesed, kes niikuinii juba lahkuvad,» märgivad Kelder ja Roosioks.

EIS on arendajate sõnul kaasaegne infosüsteem, mis on disainitud suurt koormust talu. Konkreetsetel intsidentidel on konkreetsed põhjused, ütlevad arendajad. Need tuvastati nende sõnul juba siis, kui süsteem vedas alt, ja selle kohta koostati kohe ministeeriumi siseveebis ka raport.

Ei ole ühtki sisulist põhjust, miks haridus- ja teadusministeeriumi esindajad pidid meediale segast infot andma,

on Kelder ja Roosioks kindlad.

«Nende kahe intsidendi ühiseks jooneks on see, et pole hinnatud õigesti koormustestimiseks kasutatud testi ja tegeliku testi erinevusi,» räägivad arendajad.

«6. aprillil ei olnud meil võimalik tegelike testide vastu koormustestida, sest ei olnud teada, millist testi koolid plaanivad teha ja et ühte testi tehakse kaheksas erinevas eksemplaris. Süsteem oli varem koormustestitud harno tüüpilise testi alusel, millest koolide testid erinesid peamiselt ülesannete suuruse tõttu. Ülesanded olid umbes kümme korda suuremad kui harno koostatud ülesanded, mistõttu mahud olid suuremad, ja seda infot oleks olnud vaja teada koormustestimiseks,» selgitasid eksperdid.

«9. aprillil oli teada test ning veel 8. aprillil tegime läbi üsna sarnase koormustesti. Paraku me ei osanud ette näha päris testis oleva video olulist mõju, koormustestis kasutatud testis sellist videot ei olnud. 9. aprillil ei esinenud ka ElS-i rakendusega probleeme, ainus probleem oli rakendusest eespool oleva võrguosa läbilaskevõimes, mida arendaja ei saa mõjutada,» selgitatakse laupäeval toimunud Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite sisseastumiskatsetega ja selle nädalal alguses toimunud põhikooli eesti keele e-katseeksamiga seotud IT-probleeme.

Arendajad lisavad, et nende kahe intsidendi õppetund on, et koormustest tuleks teha alati just selle testiga, mida ka tegelikult kasutatakse. Kelder ja Roosioks möönavad, et kahjuks ei ole varasemaid edukalt toimunud teste meedias kajastatud.

Ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe kommenteeris Postimehele, et tõepoolest, kaks ElS-i inimest esitasid ise lahkumisavalduse juba märtsis. «Neid ei ole ElS-iga hiljuti toimunud intsidendi tõttu vallandatud, nagu ajakirjandus on kohati ekslikult kajastanud.»