Uuest aastast jõustunud seaduse kohaselt on inimestel otstarbekam ise pensionivara koguda pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu. Avaldusi PIK avamiseks on võimalik olnud teha alates 1. aprillist, aga kolme kuu jooksul on tehtud neid vaid 3064, mis moodustab vaid alla poole protsendi teise sambaga liitunutest. Tõsi, PIKi määramiseni aktiivseks valikuks on veel aega, seda saab teha alles alates 1. septembrist, aga on vähetõenäoline, et selle ajaga midagi muutub. 6. mai seisuga oli PIKi avalduse teinud 2596 inimest, mis tähendab kahe kuuga on ise pensionikogumisega soovi avaldanud alla 500 inimese.
Nendest, kes plaanivad pensioni investeerimiskonto kaudu ise pensionivara koguma hakata, on valdavalt LHV kliendid. Mingil määral on see mõistetav, sest oma asutamisest saadik on LHV olnud aktiivsete väikeinvestorite pank ja LHV oli ka esimene, kes PIK tingimused avalikustas. Enam kui kolmveerand PIK kaudu pensionikogujatest te seda LHV pangas, 17 protsenti hakkavad koguma Swdbanki, kuus protsenti SEB ning Luminori panga kaudu hakkavad pensioni teist sammast koguma alla protsendi ise investeerijatest.
Samas käib täie hooga teisest sambast lahkumine. Lahkumisavalduste esitamise esimesel voorul, mis kestis 31. märtsini, tegi seda 151 585 sooviavaldajat. Lahkumisavalduste esitamise teises voorus, mis algas 1. aprillil ning lõppeb 31. juulil on lisandunud 6765 sooviavaldajat, mis tähendab, et 1. juuli sisuga soovib teisest sambast lahkuda 158 350 inimest, mis tähendab, et teisest sambast raha väljavõtjate arv on teise sambasse PIK kaudu kogujate arvust üle 50 korra suurem.
Teisest sambast lahkujad ei mõtle eriti ka raha peale. Korduvalt on räägitud, et teisest sambast välja võetult summalt tuleb maksta 20 protsenti tulumaksu. Kevadel oli lahkujate teise samba kontol keskmiselt 7000 eurot. Seega 1400 eurot sellest summast läheb riigile ja lahkuja ise saab 5600 eurot. Tänaseks on väljamakstav summa kasvanud kuni kuus protsenti, mis tähendab, et väljamakstav summa on lisandunud olenevalt fondist kuni 420 euro võrra ning sellest makstav tulumaks 84 euro võrra.
Paistab, et rahast ei hooli ka pensionärid. Ehkki pensioniealised peavad teisest sambast korraga raha välja võtmisel maksma tulumaksu kümme, mitte 20 protsenti, nagu nooremad, saavad nad seda teha ka ilma tulumaks maksmata. Tulumaksust vabanemiseks peavad pensioniealised sõlmima kas pensionlepingu või fondipensioni avalduse, mille kestvus on vähemalt statistikaameti poolt arvutatav oodatav eluiga.
Eriti mõistlik tundub olevat teisest sambast raha väljavõtmine fondipensioni kaudu. Sellisel juhul fikseeritakse iga kuu väljamakstavate osakute arv ning juhul kui fondiosaku hind tõuseb, kasvab ka väljamakstav summa. Miinuseks on see, et fondipensioni avaldust ei saa sõlmida eluea lõpuni vaid ikka ainult kindlaks määratud ajaks.
Paraku on fondipensioni avaldusi teinud vaid 373 pensioniealist, mis moodustab vaid 1,4 protsenti avalduse teinud pensionäridest. Raha korraga soovivad välja võtta ja sellelt kümme protsenti tulumaksu maksta 27279 teise samba pensioniealist ehk 98,3 protsenti avalduse esitajatest.
Järelikult meie pensioniealised raha eriti ei loe, tõdes Postimees.
