„Riigikohus selgitas oma hiljutises määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist ja eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Kuigi määruses on juttu kaasomandis olevast elamust,  peaks kütmise kohustus kehtima ka kortermaja kõigile korteriomandi omanikele, “ leiab EKÜLi õigusosakonna juhataja.

Kütmata korterid tekitavad muresid mitte ainult naabritele, vaid pikapeale mõjutab see kogu kortermaja.

„Suurenevad teiste korterite küttekulud, pikapeale muutuvad korterid  niiskeks, majas tekib hallitus, külmuda võib talvel maja vee- ja kanalisatsioonitorustik,“ loetles Mardi hädasid, mis kütmata korteriga kaasnevad. „Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt peab aga iga omanik hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,“ rõhutas Mardi.

„Oma hiljutises määruses selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et kaasomaniku ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust ja sisekliima tingimuste määramisel lähtutakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta,“ tõi Mardi välja.

„Senisele praktikale toetudes võib öelda, et korteris peaks olema tagatud mõistlik temperatuur, vähemalt +18 kraadi. Samas eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem +20, +21 kraadi ligi,“ märkis Mardi.

Enamjaolt jäetakse kütmata just need korterid, kus keegi igapäevaselt ei ela. Põhjuseid, miks korter tühjalt seisma jäetakse, on Mardi sõnul väga erinevaid.

„Näiteks lapsepõlvekodu, mida hoitakse mälestuste tõttu, ent kuhu elama asuda ei soovita. Või siis säilitatakse eluaset tuleviku tarvis, kui keegi järeltulijatest seda vajama peaks. Samuti puhkusekorterid, mida kasutatakse vaid kuu või paar aastas ning mille kulusid omanik ülejäänud kuudel minimaalsena hoida püüab,“ rääkis Urmas Mardi.  „Ent olgu põhjus milline tahes, mõistlikku temperatuuri tuleb korteris igal juhul hoida, samuti tasuda õigeaegselt kõik majanduskulud ning osaleda korteriühistu töös.“

„Tahan aga tänada Riigikohut, kes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisest on teinud arvukalt erinevaid korteriühistutega seotud lahendeid. See aitab mainitud keerulises õigusvaldkonnas õigusrahu saavutada ning välistada pikki tarbetuid kohtuvaidlusi,“ tunnustas Mardi.