Võrreldes 2018. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes – organisatsioonide tegevuses, kodutarvete paranduses, iluteeninduses – ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, vastavalt 14 protsenti ja 10 protsenti. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse tegevusalal 1,9 protsenti ja kinnisvaraalases tegevuses 0,7 protsenti.
Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1525 eurot ja aastane tõus 9,5 protsenti. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli keskmine brutokuupalk 1368 eurot ja tõus 6,7 protsenti.
Maakonniti oli 2019. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju ja Tartu maakonnas vastavalt 1531 euroga ja 1426 euroga ning madalaim Hiiu ja Valga maakonnas vastavalt 992 euroga ja 1058 euroga. Brutokuupalk tõusis igas maakonnas. Kõige kiirem tõus aasta jooksul oli Põlva, Lääne ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Jõgeva ja Rapla maakonnas.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1886 eurot ja tunnis 12,5 eurot. Keskmine tööjõukulu kuus palgatöötaja kohta tõusis aasta varasemaga võrreldes 7,3 protsenti.
Möödunud aasta viimases kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1472 eurot ehk 6,3 protsenti kõrgem kui 2018. aasta neljandas kvartalis. Keskmine brutotunnipalk oli 8,4 eurot, mis on 7 protsenti kõrgem kui aasta varem.
Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam ehk 15,1 protsenti hariduse ning 10,5 protsenti kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, langes aga 1 protsendi võrra majutuse ja toitlustuse ning 0,2 protsenti põllumajanduse tegevusalal.
