Näiteks Lääne-Tallinna keskhaigla avab järgmisel nädalal juba uusi Covid-19 haigete voodikohti. Põhja meditsiinistaabi juht doktor Urmas Sule ütles Postimehele, et praegu on vajadus haiglaravi järele õnneks väga väike. Patsientide keskmine iga on endiselt 60 aastat. Suveperioodil lisandub uusi Covid-19 patsiente haiglasse kuni kolm inimest nädalas. «Aga need haiged on kõik vanuses 30 kuni 56. Nad on tegelikult noored inimesed ning nende puhul on hea see, et nad põevad haiguse läbi kergemalt kui vanainimesed,» rääkis Sule.
Lääne-Tallinna keskhaigla juht doktor Arkadi Popov ütles, et neljapäeval langes Covid-19 patsientide arv: kui kolmapäeval oli 20 patsienti, siis täna 15, üks inimene on intensiivravil.
Teades aga, kuidas viirus on käitunud, ütleb prognoos, et lähipäevadel hakkab haiglaravi vajadus kasvama, sest ka haigestumise trend tõuseb,
lisas Popov.
Haiglaravi on kokku vajanud 6,9 protsenti koroonahaigete üldarvust. Kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on viis inimest üle 60-aastased ehk 33 protsenti.
See, et haiglaravi vajavad nooremad, näitab Sulele, et vaktsineerimise strateegia suund oli õige. Näiteks pole vähemalt kuu aja jooksul haiglasse sattunud ühtegi hoolekandeasutuse elanikku. «See annab meile praegu lisaaega juurde,» lisas Sule.
Popov rääkis, et kuna eakatel on mitmesugused kroonilised haigused, on haiglasse sattumise risk neil nagunii suurem kui noortel. Praeguseks on ühe doosiga üle 70-aastaseid vaktsineeritud 68 protsenti. «Ja see on juba üsna tugev kaitse,» lisas Popov.
Sule tõdes, et haiglatöötajatele meeldiks kõige enam, et inimesed laseksid ennast vaktsineerida. Ta ütles, et siis on võimalik haiglate ülekoormamist vältida: mida rohkem on vaktsineerituid, seda vähem haigestutakse ning veelgi vähem satutakse haiglasse, vähem on surmasid. Milline saab haiglatele olema koroonasügis? Seda oli Sulel raske ennustada. «Me kõik loodame, et Covid-19 nakatunute haiglaravi vajadus on sügisel madal,» vastas Sule.
Kuigi noored põevad Covid-19 kergemalt, loodetakse noorte südametunnistusele. Sellele, et nad püsivad haigena kodus. Haiglatele tähendaks see, et suure tõenäosusega ei ole meditsiinisüsteem siis üle koormatud. «Selles osas ma muidugi ei saa garantiid anda. Aga kui kogukonnas on vaktsineeritute osakaal suurem, siis mitte ainuüksi haiguse levik ei ole pidurdunud, vaid ka haigust põetakse kergemini,» kordas Sule.
Halb on noorte puhul aga see, et ka nakatunud liiguvad hästi palju ringi. Nii on varasematel aegadel nähtud küll ja küll, kuidas mõni nädal hiljem annavad noored haiguse edasi oma vanematele ning sealt läheb see edasi vanavanemateni. «See risk on täitsa olemas,» möönis Sule.
Popovi hinnangul prognoositakse sügisel väiksemat haiglaravi vajadust, kui see oli varakevadel. «Sellepärast, et noorte ning keskealiste seas on vähem tõsiseid kroonilisi haigusi,» selgitas Popov.