Küll aga tuleb päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala sõnul ette olukordi, kui on vaja keelata mõne konkreetse kütteseadme kasutamine, sest korstnapühkija hinnangul võib iga järgmine kütmine tekitada reaalse ohu inimese tervisele ja varale. "Kui korstnapühkija on küttesüsteemi kohta teinud märke „kasutamine keelatud“, siis tõepoolest ei tohi inimene enam kütteseadet kasutada enne, kui ta puudused likvideerib," ütles Rannala.

Eelmisel aastal oli küttesüsteemidega seotud tulekahjudest kolmandik sellised, mida saanuks ennetada korstnapühkija kutsumisega ning viiendik sellised, mis olnuksid olemata, kui õigel ajal oleks küttesüsteem parandatud või uuendatud. Tuleohutusseadus näeb ette, et kasutada tohib üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. 

"Sagedased on ka juhud, kus inimesed on eluruumi kütteseadme ehitanud ja kasutusele võtnud, kuid ei ole seda seadustanud. Sellisel juhul tuleb kütteseadme ohutus tõendada tagantjärgi ning kütteseade seadustada," toonitas Rannala. Küttesüsteemide seadustamise juhendi leiab päästeameti kodulehelt.

"Valesti paigaldatud või hooldamata küttesüsteemid võivad kaasa tuua rasked tagajärjed ja suure kahju. Küttekollete kontrollimise ja mõnikord ka kütmise ära keelamise eesmärk on vähendada küttekolletest alguse saanud tulekahjude ja neis hukkunute arvu," rääkis Rannala.

Korstnapühkijatel on kohustus probleemsetest kütteseadmetest päästeametit teavitada. Selleks infovahetuseks kasutusel küttesüsteemide portaal. Lisaks saavad küttekollete omanikud vaadata endaga seotud küttesüsteeme, samuti leiab sealt infot kutseliste korstnapühkijate ning pottseppade ja nende tööpiirkondade kohta.

Rannala sõnul tuleb praktikas ette olukordi, et ühe korstnapühkija hinnang erineb teise omast. "Siin võib olla põhjuseks, et vahepealsel ajal on olukord muutunud, näiteks muutuvad inimeste kütmisharjumused, kuid vahel on ette tulnud ka seda, et kõike ei ole alati märgatud. Sellisel juhul on mõlemaga suheldud ning võetud selgitusi," lausus Rannala.

Segaste asjaolude lahendamiseks on võimalik tellida ka küttesüsteemi eksperthinnang, mida annavad vaid kogenud ja kõrgeima ehk viienda taseme korstnapühkijad, pottsepad ja tuleohutusekspert. "Kui korstnapühkija on siiski eksinud oma töös ja hinnanud katkise küttesüsteemi kõlblikuks, siis on päästeametil võimalik teda menetluse korras ka rahatrahviga karistada," sõnas Rannala. Menetluse alustamiseks on vaja, et hoone omanik esitab kaebuse.