Eelarve täitmine on kaheksa kuu järel oodatud tasemel. Hoolimata välistoetuste paremale kasutamisele tehti kaheksa kuuga kulusid ligi miljard krooni ehk 1,7% võrra vähem kui aasta tagasi sama ajaga. Jätkuvalt on vähenenud nii riigi tegevuskulud kui ka personalikulud, samas on märgatavalt kasvanud investeeringute tase ning välistoetuste kasutamine.

Tulusid laekus eelarvesse augusti lõpuks 56,2 miljardit krooni, millest 41,7 miljardit krooni moodustasid maksutulud ja 14,5 miljardit krooni mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 67,5% ning mittemaksulised tulud 63,8% aastaks planeeritust. Suurimate tululiikidena on kaheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 18 miljardit ning käibemaksu 12,9 miljardit krooni.

Augustis lisandus eelarvesse oodatult 7 miljardit krooni ehk 8,3% aastaks planeeritust tulust. Maksutulusid laekus 5,9 miljardit krooni ja mittemaksulisi tulusid 1,1 miljardit krooni.

Kulusid tehti kaheksa kuuga kokku 55,9 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kaheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 24,8 miljardit krooni. Augustis tehti väljamakseid 6,4 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,1% kogu aastaks planeeritud kuludest.

Investeeringuteks suunati riigi kuludest kaheksa kuuga 5 miljardit krooni, mis on 61,3% aastaks planeeritud vahenditest. Sellest 895,9 miljonit krooni maksti välja augustis. Tänu välistoetuste paremale kasutamisele olid selle aasta esimese kaheksa kuu investeeringute väljamaksed ligi 20% suuremad kui viimastel aastatel.

Tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 9,8 miljardit krooni ehk 64% aastaks planeeritust. Augustis kasutati sellest üks miljard krooni ehk 6,6 protsenti aastasest mahust. 2010. aasta kaheksa kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 500 miljonit krooni ehk üle viie protsendi võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti kaheksa kuuga väljamakseid 5,7 miljardi krooni ulatuses, mis on enam kui 7% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Majandamiskuludeks tehti kaheksa kuuga väljamakseid 4,1 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 41,6 protsenti ehk 6 miljardit krooni, mis on 860 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid välja makstud välistoetustest 3,9 miljardit krooni, mida on 930 miljonit krooni rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 16,4 miljardit krooni. Põhiliselt tänu eelarve tuludest väiksemale kulude mahule on likviidsete finantsvarade maht augustis võrreldes eelmise kuuga kasvanud 796 miljoni krooni võrra. Esimese kaheksa kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 2,5 miljardit krooni. Jättes arvestamata OÜ Eleringi ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad kaheksa kuuga ligi 215 miljoni krooni võrra.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul juulikuu lõpu seisuga 2,1 miljardit krooni, mis on 0,97% 2010. aasta prognoositavast SKP-st. Juulis oli kogu valitsussektor teist kuud järjest ülejäägis. Juulis ulatus ülejääk 2,25 miljardi kroonini ehk ühe protsendini SKP-st. Esimese seitsme kuu defitsiidi maht on ootuspärane, aasta viimastel kuudel on oodata defitsiidi suurenemist 1,3 protsendini SKP-st.

Lisamaterjalid:
Kokkuvõte maksulaekumistest kaheksa kuu seisuga
Riigieelarve täitmine kaheksa kuuga ning majanduse ülevaade      

Rahandusministeerium