Eraalgatusliku Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Viljar Arakase sõnul peaks valitsuse töökorraldus ja toimimine olema operatiivne ja sihipärane, samas kohanemisvõimeline.

"Ergas ja hästi juhitud keskvalitsus peaks töötama ühtse meeskonnana. Me teeme ettepaneku luua ühtse valitsusasutusena Riigivalitsus, kus puuduvad suletud "silotornid" tavapäraste ministeeriumite tähenduses. Riigivalitsuse südamikuks on valitsus. See muudatus soodustab täitevvõimu ühist arusaama, mis on esmatähtis ja vähendab kodupimedust, samuti loob head eeldused halduskulude vähendamiseks," rääkis Arakas.

Inimeste jaoks tähendab see, et sellise valitsuse juhtimisel saavad ühiskondlikud probleemid kärmemad ja paindlikumad lahendused. "Riigivalitsuse struktuuris peaks moodustatama ka Eesti Vabariigi Strateegiakeskus. Valitsuse ühtse meeskonnana toimimine võimaldab konkretiseerida prioriteete ja seada kogu riigile ühtsed kindlad valdkondade ülesed arengueesmärgid. Ministrite kompetentsinõuete kehtestamine tõstab aga tervikuna riigijuhtimise kvaliteeti," lisas ta.

Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaat Kristel Urke hinnangul peab inimese suhtlemine riigiga muutuma kiiremaks ja lihtsamaks, palju vähem aega ja raha nõudvaks.

"Leiame, et üldisi haldusmenetluse tähtaegu saab kaks korda lühendada, vähendada erinevaid nõudeid ja nendega kaasnevat bürokraatiat. Soovitame riigikogul anda valitsusele ülesande ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse umbes 25 protsenti vähendamise kava ning esitada see riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul. Holland vähendas eelmisel kümnendil edukalt just sellisel moel oma riigi halduskoormust," ütles Urke.

Riigireformi Sihtasutuse ühe asutaja, IT-ettevõtja Jaan Pillesaare arvates tuleb lähtuvalt inimeste vajadustest kasutada maksimaalselt e-riigi võimalusi. "Väga suure osa avalikest teenustest, eeskätt meie solidaarsussüsteemist, saab digitaliseerida ja anda asjakohaste algoritmide lahendada. Inimene peab oma andmed avalikule võimule esitama ainult ühe korra. Mis tahes teiste avalike teenuste osutamiseks või saamiseks peavad need  andmed olema automaatselt kättesaadavad. Avalike teenuste elektroonilised keskkonnad peavad olema ühtsemad ning lihtsa disainiga, et igaüks saaks vajalikud asjad aetud ühekordse sisenemisega ja oleks välditud digilõhe suurenemine," selgitas Pillesaar.

Avalike teenuste kulukust aitab vähendada ja efektiivsust suurendada konkurentsi lubamine teenuste pakkumises. Eriti oluline on see Pillesaare arvates suure investeerimisvajadusega ning kuludega avalikes teenustes, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkindlustus.

Riigireformi Sihtasutuse juhtmõtteks riigireformi läbiviimisel on, et Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast. Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.

Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile riigikogus esindatud erakondadele. 26. novembriga algaval nädalal annab sihtasustus reformipaketi üle presidendile. Järgmise etapina algab töö riigireformi kontseptsiooni elluviimise ettevalmistamiseks, sh mõningate vajalike eelnõude kavandite ja seletuskirjade teeside ettevalmistus tähtajaga aprill 2019.