Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa sõnul on kahe asutuse ühendamine osa riigireformist, mis puudutab kõiki ministeeriume ja valitsemisalasid. «Enamik ministeeriume on oma valitsemisala asutuste funktsioonid juba üle vaadanud ja neid korrastanud, kahjuks on sotsiaalministeeriumit takistanud koroonaviiruse pandeemia, mille eesliinil oma valitsemisalaga oli,» selgitas ta.

Mändmaa sõnul on esimesed kohtumised terviseameti, ravimiameti ja tervise arengu instituudi juhtidega toimunud ja on arutatud, kuidas saaks asutuste konkurentsivõimet tugevdada ja tööd paremini korraldada.

Kantsler ütles, et jätkub ka terviseameti peadirektori otsing ning uue juhi ülesandeks saab praeguse terviseameti ja ravimiameti liitmisel moodustatava ühendameti käivitamine. «Seni teineteist kordavad tegevused on vaja kokku panna, näiteks puudutab see laboreid. Analüüsime ka, kas oleks mõistlik mõni tegevus hoopis erasektorile üle anda, näiteks oleme seda kaalunud ladude puhul,» selgitas Mändmaa Postimehele.

Ühendasutuse moodustamisel soovime tuua kokku kompetentsid, kuid kindlasti ei ole inimeste koondamine eraldi eesmärk,

ütles Mändmaa.

«Inimesi on meil pigem puudu, kuid seda probleemi võiks lahendada tehnoloogiliste vahendite parema ärakasutamisega. Loodetavasti saame uue riigieelarve strateegia protsessiks ühendasutuse loodud, mis võimaldaks tuua valdkonda lisaraha. Kui Covidi kriisiohje ja julgeolekuolukord võimaldavad, peaks ühendamine teoks sama 1. jaanuariks 2023,» ütles Mändmaa. 

Möödunud aastal tegi sotsiaalministeerium asutuste liitmise analüüsi ning Mändmaa sõnul ollakse valmis ka spetsiifiliste teemade täiendavaks analüüsiks – peaasi, et tulemus saaks hea.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ütles Postimehele, et nii nende asutuse kui ka ravimiameti funktsioonid sõltuvad suuresti rahvusvahelisest töökorraldusest ja Euroopa Liidu direktiividest.

«Asutuste ühendamine tuleb väga põhjalikult läbi mõelda, et ülesanded ja teenused, mis rahvusvahelise õiguse järgi on liidetud ja reguleeritud, ei saaks Eestis siseriiklike otsuste tagajärjel lahutatud,» rääkis ta. «Sotsiaalministeeriumil lasub vastutus, et kõik liitmised ja lahutamised oleks rahvusvahelisel tasandil, aga ka siseriiklikult läbi mõeldud, riskid kaardistatud ja see kõik kvaliteetselt ellu viidud.»

Kaas selgitas, et terviseamet tegutseb Eesti rahva tervise ja hea elukeskkonna nimel kõige laiemas mõttes, ravimiameti ülesanne on aga teha ravimite järelevalvet. «Kindlasti on võimalik ümberkorralduste käigus hinnata, kas mõningate riigi ülesannete täitmist toetavaid tegevusi saab lahutada ja koondada. Näiteks on valitsus andnud oma nõusoleku riigi ühendlabori loomise ettepanekule,» rääkis Kaas.

Ühendlabor moodustatakse veterinaar- ja toidulaboratooriumi ning terviseameti terviseohutuslabori Tartu, Kohtla-Järve ja Tallinna labori baasil. Terviseameti juurde jääb üksnes nakkushaiguste labor.

Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk kinnitas, et Eestis juba 30 aastat tegutsenud asutusel ei ole sama hästi kui ühtki terviseametiga kattuvat tegevust: «Nagu ka mõne teise riigiasutusega Eestis, ning meie asutuse tugistruktuur on minimalistlik.»

Kiisk selgitas, et ravimiameti peamine ülesanne on teaduslike hinnangute koostamine, olgu need siis seotud ravimi kasutusse või ravimiuuringute lubamisega või ravimiohutusega. Lisaks tehakse tihedat koostööd Eesti arstiteadlaste ja teiste ravimivaldkonna asjatundjatega ülikoolides.