Esmaspäev, 23 Juuli 2018 12:53

Riik uurib 83 000 euro eest aktsiisipoliitika mõjusid majandusele

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Riik tellib 83 333 euro eest uuringu, et välja selgitada karmi aktsiisipoliitika ja lokkava Läti piirikaubanduse mõjud ettevõtlusele ja laiemalt majandusele, kirjutab Postimees.

Riigi Tugiteenuste Keskuse välja kuulutatud hanke kirjelduses seisab, et riigi aktsiisipoliitika on viimastel aastatel olnud keskmisest jõulisem. See on tekitanud elanike ja ettevõtjate seas pahameelt ning suures mahus tarbimiskäitumist, mille eesmärk on aktsiisitõusude isiklikku mõju ehk teisisõnu piirikaubandust minimeerida, vahendab Postimees. See on omakorda avaldanud mõju ettevõtetele, kes aktsiisikaupu toodavad, vahendavad või müüvad. Teist laadi, kuigi ka väga oluline mõju on aktsiisil tööstuses ja mujal majanduses, kus mõni aktsiisikaup – näiteks kütus või elekter – on osa tootmissisendist.

"Vähem täpselt ja ajakohaselt teame seda, mida on aktsiisipoliitika kaasa toonud ettevõtetele ja seeläbi majandusele laiemalt. Ja kuigi me oskame seda hinnata kvalitatiivselt, on meie hinnangul kõige suurem teadmislünk just kvantitatiivses aktsiisipoliitika mõjus ettevõtetele ja majanduskeskkonnale. Käesoleva analüüsi tellimisega soovime selle lünga võimalikult põhjalikult täita," vahendab Postimees riigi põhjendust.

Hanke eesmärk on see, et tulevane poliitikakujundus oleks võimalikult teadmispõhine ja selle jaoks on tarvis võimalikult täpselt teada, mida on aktsiisipoliitika endaga kaasa toonud. Riigi Tugiteenuste Keskuse sõnul teavad nad suure põhjalikkusega seda, mis on toimunud maksude laekumises, lisaks näitavad uuringud ja erinevad andmeallikad teatava usaldusväärsusega seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine.

Hankega loodetakse, et rahandusministeeriumil ning järgmistel valitsustel ja riigikogu koosseisudel, samuti avalikkusel, on tulevikus kasutada põhjalik analüüs viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikust mõjust, hinnang tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute majanduslikule mõjule ning vastavad poliitikasoovitused, mis kõik kokku toetab olulisel määral teadmispõhisemat aktsiisipoliitikat tulevikus.

Uuringu tegijal peab olema vähemalt kolmeliikmeline meeskond, kuhu kuuluvad projektijuht, analüütik ja ekspert. Analüüsi lõpptähtaeg on 2019. aasta veebruar.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Ühiskond viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid ühiskonna, inimeste ja poliitika teemal

  • Läheneb reisiettevõtjate aruannete esitamise tähtaeg
    20. oktoobriks tuleb reisiettevõtjatel esitada kolmanda kvartali kogumüügi aruanded, mis peavad sisaldama andmeid kogumüügi ja ettemaksete kohta, mis omavad suurt tähtsust reisiettevõtjate üle järelevalve teostamisel. Aruanne tuleb esmakordselt esitada uuel vormil.
  • Swedbank avas 18. oktoobril mobiilsed viipemaksed
    Alates 18. oktoobrist on Swedbanki klientidel võimalik kasutada uue äpi esmaversiooni Swedbank 2019 Eestis, mille saab alla laadida Google Play ja App Store' äpipoodidest. Esimesena Eestis pakub rakendus uue kasutajakogemuse ja värske kujunduse kõrval Androidi kasutajatele ka täiesti uut võimalust teha mobiilseid viipemakseid. Mobiiliga maksmiseks tuleb poes oma telefoniga terminali puudutada just nagu kaardiga tehtavate viipemaksete puhul. Täpsem info siin: www.swedbank.ee/mobiilimaksed.
  • SEB: Suurem osa eluasemelaenudest on kindlustatud terviseriskide vastu
    SEB Elukindlustuse kliendianalüüsi kohaselt pelgavad SEB-st eluasemelaenu võtnud kliendid enim lähedase pereliikme kaotust, millele järgnevad terviseriskide realiseerumine ja töökaotus.
  • Ettevaatust! Ettevõtjatele suunatud petuskeemid on endiselt liikvel
    Kaubanduskoja teatel on viimasel ajal taas sagenenud Eesti ettevõtetele European Business Number-pakkumiste saatmine. Tegemist on nn kataloogipettusega, milles palutakse ettevõtetel European Business Number-registri uuendamiseks edastada enda andmed, et need oleks potentsiaalsetele koostööpartneritele kättesaadavad.
  • Baltikumi elanike vaesusrisk on EL-i keskmisest kõrgem
    Balti riikide elanike vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk on Euroopa keskmisest suurem, selgub Eurostati andmetest, mis katab 23 Euroopa Liidu 28 liikmesriigist.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes