Metsloomadega kokkupõrked sagenevad just sügisel, mil päevad muutuvad lühemaks ja hämaramaks ning liikluse tipptunnid langevad hämarikuperioodile nii hommikul kui õhtul.
Üha rohkem jääb metsloomi meie teeäärsete kaamerate vaatevälja ning paraku on rohkem ka loomadega seotud liiklusohtlikke olukordi ja õnnetusi,
ütles transpordiameti keskonnakorralduse juht Villu Lükk.
Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Mullu suvel avatud Kose-Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Paraku on ka seal juhtunud juba mitu metsloomadele traagiliselt lõppenud õnnetust.
"Metsloomadel on oma sisseharjunud rajad, mida nad meelsasti ei muuda. Seetõttu tuleb liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas eriti ettevaatlik olla, järgida kiiruspiiranguid ning vajadusel ka kiirust maha võtta. Metsloomal on alati peatee," rõhutas Lükk.
Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega. Nendes õnnetustes saab vigastada ligi 20–30 inimest aastas. Viimastel aastatel on probleem pigem suurenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem.
