Nimelt on kliimaministeerium muutmas seadust, millega keelatakse täielikult peatumine kergliiklusteedel ning seda ka kauba laadimise jaoks. Assotsiatsioon on seejuures nördinud, et eelnõu arutamise juurde pole kutsutud kaupmehi ja kaubavedajaid, keda muudatus kõige rohkem mõjutab. "Lisaks on taas võetud ette ühe kitsa probleemi lahendamine ja ei vaadata suurt pilti – kliimaministeerium teeb otsuseid, mis pigem toovad kliimale kahju, panevad ettevõtjad raskesse seisu ja tõstavad hindu kõikide tarbijate jaoks," nendib ELEA.
Möödunud aasta lõpus pöördus assotsiatsioon Tallinna linna poole, et leida lahendus probleemile, kus mitmetel pealinna teelõikudel on täielikult tõkestatud ligipääs rattateede ääres asuvatele hoonetele, mistõttu ei ole võimalik neis piirkondades sõidukit kauba maha laadimiseks peatada ega sealsetele klientidele kaupa kätte toimetada. Muudes kohtades on organisatsiooni sõnul vedajad sunnitud valima, kas saavad trahvi sõiduteel või kõnniteel peatumise eest. "Kirjeldatud olukord riivab tugevalt transporditeenuse osutamisega tegelevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust ning tekitab olulist kahju seoses võimatusega täita selliste teede ääres paiknevate klientidega sõlmitud transporditeenuse lepinguid," toonitas logistika ja ekspedeerimise assotsiatsioon.
"Kevadel kohtusid osapooled ka ühise laua taga, et lahendusi arutada, kuid nüüd on tegutsema asunud hoopis kliimaministeerium, kes on muutmas seadust nii, et luua uusi piiranguid ja suuremaid karistusi, kuigi lahendused puuduvad täielikult. Kaupmeeste ja transpordifirmade hinnangut seadusemuudatusele ei ole küsitud," kirjeldas ELEA.
Muudetava seaduse järgi keelatakse muuhulgas täielikult kõnniteel ning jalg- ja jalgrattateel peatumine ja ka näiteks kauba laadimine. Välja arvatud siis, kui selleks on loodud eraldi parkimis- või peatumiskohad. Selliste kohtade loomine on pandud aga eelkõige kohaliku omavalitsuse õlule.
ELEA liikmed koos kaupmeestega on korduvalt käinud Tallinna linnalt palumas, et linn ehitaks tänavatele vastavad parkimistaskud, kus kaubikud ja kaubaveokid saaksid turvaliselt peatuda. Senini pole seda juhtunud. "Vaadates peagi valmivaid Tallinna mahukaid tänavate rekonstrueerimisprojekte, siis ei tundu ka seal sellega olevat arvestatud. Eelnev kogemus ei anna just suurt lootust, et kesklinna kaupmehed hakkaks nüüd linna poolt saama lähedusse kaubaveoks eraldatud kohti. Jutt pole ainult poodidest, ka linnavalitsusse endasse ei saa ilma trahvita kaupa tuua," nentis assotsiatsioon.
"Küsimus pole ju lihtsalt selles, et kaupmehed tahaksid oma kaupa võimalikult ukse ette saada. See kõik on seotud liiklusohutuse, ajakulu, maksumuse ja ka keskkonnamõjuga. Olukorras, kus kaubasaaja läheduses pole võimalik peatuda, tuleb kaup maha laadida kaugemal asuvas avalikus parklas ning kohale toimetada näiteks kaubakäruga. Esmapilgul tundub, et jala liikuv kuller on keskkonnale hea, kuid reaalsuses tähendab see seda, et kaupa jõutakse ühe käiguga palju vähem laiali vedada ning vaja läheb rohkem kaubikuid kogu tööga ühele poole saamiseks. Tulemuseks on veelgi rohkem kaubaautosid liikluses, suurem mõju kliimale, ohutusele ning ilmselt ka mõni pankrotistuv äri, kes ei suuda kinni maksta keerukamat transporti," lisas ELEA.
Assotsiatsioon soovib, et kliimaministeerium ja Tallinna linn teeks oma otsuseid läbimõeldumalt ning võttes arvesse suurt pilti. "Olgu lahenduseks siis seadusesse kirjutatud kohustuslik laadimiskohtade arv, nende tähistamise kohustus, vastav kohustus uusarendustele või hoopis midagi muud," toob ELEA välja, lisades, et teelõikude äärde oleks näiteks sobiv planeerida veose laadimiseks ettenähtud peatumiskohad või võimaldada paiguti ligipääsu nende teede ääres kulgevatele kõnniteedele.
