"Tulevikus muutub senisest olulisemaks Euroopa Keskpanga kui Euroopa Liidu ühtse pangajärelevalve asutuse roll Kreeka nelja suurpanga otsese järelevalvajana. Seni on tagasivaatavad regulatiivsed kapitali- ja maksejõulisuse näitajad olnud üsna head. Aga viimase poole aasta arengud on mõjunud pankadele halvasti," kirjutab Hansson Eesti Panga blogis.

Viivislaenud olid juba varem suured  - 2014. aasta lõpus mittetoimivate varade osakaal üle 40 protsendi -, aga majanduse väljavaate halvenedes on Hanssoni sõnul veelgi kasvanud halbade laenude osa pankade laenuportfellides. See on tekitanud küsimärke pankade maksejõulisuse suhtes. Seetõttu on käivitunud kolmandas Kreeka abiprogrammis ette nähtud 10-25 miljardit eurot Kreeka pankade võimalikuks rekapitaliseerimiseks.

"Seda ei hakata kohe kasutama, vaid tegemist on varuga. Rekapitaliseerimise vajaduse hindamiseks toimub järgmistel kuudel Kreeka pankade varade põhjalik hindamine ja tugevustestide korraldamine. Euroopa Keskpank juhib nelja suurema Kreeka panga hindamist ning väiksemate pankade hindamist viib läbi Kreeka keskpank," kirjutab keskpanga juht.

Euroala rahandusministrite otsusel võivad Hanssoni sõnul rekapitaliseerimise käigus oma raha kaotada Kreeka pankade aktsionärid ja võlakirjainvestorid, kuid hoiustajad on kaitstud. "Kui rekapitaliseeritud Kreeka pangad lõpuks erastatakse, siis saab müügist laekunud tulusid kasutada Kreeka valitsuse võlakoorma vähendamiseks," ütles Hansson.

Kreeka olukord hakkas teise abiprogrammi tulemusel 2014. aasta teises pooles positiivses suunas liikuma. Majandus hakkas kasvama ja nii Kreeka pangad kui ka valitsus said iseseisvalt finantsturgudelt raha laenata.

Olukord muutus jaanuaris toimunud erakorraliste valimistega, mis tõid kaasa senise kursi järsu muutumise. Kreeka pankadest algas hoiuste väljavool samal ajal, mil Kreeka parlamendivalimiste eelsed arvamusküsitlused hakkasid peegeldama võimalust, et õhus on kursimuutus. Kuna pangad oli just rekapitaliseeritud ja neil oli piisavalt sobivaid tagatisi, siis said nad likviidsuslaene euroala keskpankade kaudu.

Senise kursi muutuse tõttu otsustas Euroopa Keskpank tänavu veebruaris, et Kreeka valitsuse võlakirjad ei sobi enam tagatiseks tavalistele likviidsuslaenudele. Kreeka kommertspangad said laenu võtta, aga ainult täiendavate tagatiste vastu. Sisuliselt sai sellise tagatise alusel võtta vaid mõnevõrra kallimat erakorralist likviidsuslaenu Kreeka keskpangalt.

Olukord halvenes järsult, kui Kreeka valitsus katkestas teise programmi lõpetamise läbirääkimised ja kuulutas välja rahvahääletuse. Selle mõjul kiirenes hoiuste väljavool ja halvenes tagatiste kvaliteet. Juuni lõpus otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu, et sellises olukorras pole enam võimalik erakorralise likviidsuslaenu lubatud ülempiiri suurendada. Kreeka pankade jätkuvalt halveneva likviidsuse tingimustes otsustas Kreeka valitsus pangad sulgeda ja kehtestas kapitalikontrollid.

Kapitalikontrolli tingimustes hoiuste väljavool Kreeka pankadest peaaegu peatus. Juuli keskel taaskäivitunud läbirääkimiste ning kapitalikontrollide mõõduka leevendamise tulemusel on hoiuste väljavool tänaseks asendunud väikese sissevooluga ning erakorralise likviidsuslaenu maht on veidi vähenenud. Ettevaates võiks Hanssoni sõnul eeldada likviidsuslaenu mahu edasist vähenemist, kui Kreekast tuleb jätkuvalt häid uudiseid.