"Venemaa kasutab Ukrainas kõva jõudu. Seda ei saa peatada, üritades kasutades pehmet jõudu nagu praegused sanktsioonid," ütles sanktsioonide teemalises paneeldiskussioonis Aleksašenko, kes oli aserahandusminister aastatel 1993–1995.

Ta märkis, et sanktsioonid avaldavad küll teatavat mõju, ent ei täida täielikult enda eesmärki. Need mõjutavad Venemaa võimekust võlga refinantseerida, ent see mõju väheneb aasta-aastalt. Sel aastal moodustavad tagasimaksed 140 miljardit dollarit, ent juba järgmisel aastal vaid ligikaudu 75 miljardit dollarit, tõdes Aleksašenko.

Finantssektori sanktsioonide mõju ei tasu tema hinnangul üle hinnata. Isegi kui eemaldada Venemaa rahvusvahelisest finantstelekommunikatsiooni-süsteemist SWIFT, võiksid sealsed pangad siiski kasutada Telexit, faksi või telefone, mis oleks küll kulukam, ent siiski võimalik. Iraani vastu tõi tema sõnul edu eelkõige kommertspankade, aga ka keskpanga varade otsene külmutamine.

Samuti märkis Aleksašenko, et praegu ei sanktsioneeri rahvusvaheline üldsus Vene hübriidsõja relvi.

"Miks ei sanktsioneeri Euroopa Liit Gazpromi? See on selgelt üks hübriidsõja relv. Samuti Russia Today ning teised telekanalid – ka need on osa infosõjast ning neid ei sanktsioneerita," tõdes ta.

Sanktsioonidel ei saa olema Vladimir Putini poliitikale kohene mõju, rõhutas Aleksašenko.

"Putin usub, et ta on messias ja ilmeksimatu. Kõik, mida ta teeb, on justkui Venemaa tuleviku huvides. Ta ei karda sanktsioone," rääkis ta ja märkis, et Putin soovib küll Venemaad rahvusvahelistest institutsioonidest isoleerida, ent seda mitte sanktsioonide tõttu.