Vastab Anne Simmulmann, nõustamisjurist, tööinspektsioon:
Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on, kui kõik kokkulepped ka kirja saavad. Välistatud pole ka olukord, kus töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama.
Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saa.
Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ning toob endaga mõlemale poolele kaasa ka õiguslikud tagajärjed.
Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada.
Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.
Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.
Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse – nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga) esitades; kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.
Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.
