Seaduseelnõu eesmärk on ühtlustada vautšeritega seotud tehingute ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra reeglid Euroopa Liidus (EL) alates 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivate nõuetega, seisab eelnõu seletuskirjas.

Eelnõuga sätestatakse vautšer kui instrument, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja on kohustatud vastu võtma tasuna või osana tasust kauba või teenuse eest ning mille puhul on võõrandatav kaup või osutatav teenus või kauba müüja või teenuse osutaja märgitud kas vautšeril või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise vautšeri kasutamise tingimustes.

Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab õiguse saada kauba soetamisel või teenuse saamisel allahindlust, kuid mis ei anna õigust kaupu soetada või teenuseid saada.

Allahindlusvautšerite eest ei ole õigus saada kaupu või teenuseid, vaid õigus saada allahindlust vautšeril märgitud osas. Samuti ei muuda vautšereid käsitlevad sätted sõidupiletite, kino- ja muuseumipiletite, postmarkide ja muu sarnase käibemaksuga maksustamist.

Vautšeri mõiste sätestamine on vajalik, et eristada seda maksevahendist, näiteks sularahast. Vautšeriga kaasneb kaupade võõrandajale ja teenuse osutajale kohustus aktsepteerida vautšerit tasuna kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest. Seega peaks vautšer alati viima kaupade võõrandamise või teenuse osutamiseni.

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab EL-is kehtima vautšereid reguleeriv direktiiv, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid.

Vautšerite maksukäsitlus ei ole seni olnud EL-i tasandil ühtlustatud, samuti ei ole vautšerite käibemaksuga maksustamine reguleeritud Eesti õiguses. Vautšeritega seotud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine EL-i tasandil on vajalik, kuna piiriüleste tehingute puhul toob ühtsete vautšereid käsitlevate reeglite puudumine kaasa nii topeltmaksustamist kui ka maksustamata jätmist.

Lisaks sellele lihtsustatakse eelnõuga impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise korda ning elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise korda.

Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise tingimustest jäetakse välja nõue, et isiku nullprotsendilise käibe osakaal kogukäibest aastas peab olema vähemalt 50 protsenti. Samas maksupettuste vältimise eesmärgil täiendatakse tingimuste loetelu tingimusega, et maksukohustuslasel peab olema laitmatu ärialane reputatsioon, mis aitab tagada, et impordikäibemaksu tasumise ja deklareerimise edasilükkamise õiguse saavad õiguskuulekad isikud.

Muudatuste tulemusena laieneb isikute ring, kellel on võimalus taotleda impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise õigust.

Eelnõuga kehtestatakse piiriüleselt osutatavatele teenustele künnis 10 000 eurot, millest alates loetakse teenuse osutamise kohaks tarbija asukohariik. Kuni künnise täitumiseni on ettevõtjal õigus järgida maksustamisel oma registreerimisliikmesriigi reegleid.

Lisaks muutub ka erikorra kasutamisel arve väljastamise reegel. Erikorda rakendav maksukohustuslane järgib arve väljastamisel üksnes oma registreerimisriigi arve esitamise reegleid seni kehtiva sihtriigi reegli põhimõtte asemel. Laiendatakse ka isikute ringi, kellele on võimalus erikorda rakendada.

Käibemaksuseaduse muudatus on planeeritud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. Käibemaksuseaduse muudatustega võetakse üle 2019. aasta 1. jaanuarist jõustuv Euroopa Nõukogu direktiiv.