Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping jõustub 1. augustil 2012. aastal, teatas Sotsiaalkindlustusamet.
Korduma kippuvad küsimused
- Millal kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping? Millal leping jõustub ja kaua see kehtib?
Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping kirjutati alla 19. oktoobril 2011. a Tallinnas. Leping jõustub 1. augustil 2012. a ja see on sõlmitud tähtajatult.
- Milles seisnes lepingu sõlmimise vajadus ja kuidas on see leping inimestele kasulik?
Lepingu sõlmimise vajadus seisnes selles, et nii Eestis kui ka Moldovas on inimesi, kes on töötanud ja seega omandanud pensioniõigusi üksteise territooriumil. Tänu sellele lepingule on inimestel võimalik paremini oma pensioniõigusi realiseerida.
- Keda leping hõlmab?
Leping hõlmab inimesi, kes elavad emma-kumma lepingupoole territooriumil.
- Milline on lepingu sisu?
Pensionileping sisaldab kolme olulist põhimõtet:
- Kindlustusperioodide liitmine
- Pro-rata arvestus
- Pensionide eksport
Kindlustusperioodide liitmine tähendab seda, et kui inimesel pole vastavalt ühe lepingupoole õigusaktidele vajalikku pensionistaaži täis, siis pensioniõiguse tekkeks võetakse arvesse ka teise lepingupoole pensionistaaž.
Pro-rata arvestuse põhimõte tähendab, et mõlemad riigid maksavad vaid nende endi territooriumil täitunud kindlustusperioodide eest ja pensioni suurus arvutatakse proportsionaalselt vastavalt selles riigis omandatud pensionistaažile.
Pensionide eksport tähendab, et pensioni maksmist jätkatakse, kui inimene asub Eestist ümber elama Moldovasse või vastupidi. Eesti rahvapensioni siiski ei ekspordita.
- Kes maksab uue pensionilepingu kohaselt pensioni, kui inimene on töötanud vaid ühe lepingupoole territooriumil?
Juhul kui inimene on töötanud vaid ühe lepingupoole territooriumil ja ta vastab selle riigi siseriiklikus seaduses sätestatud tingimustele, maksab pensioni vaid see riik.. Sellele vaatamata on võimalik sellist siseriikliku pensioni ka teise lepingupoole territooriumile eksportida.
- Kes maksab uue pensionilepingu kohaselt pensioni, kui inimene on töötanud mõlema lepingupoole territooriumil?
Kui inimesel on Eesti või Moldova siseriikliku seaduse alusel vajalik pensionistaaž olemas, siis määratakse ja makstakse pensioni vaid vastava riigi seaduste ja selle riigi territooriumil omandatud pensionistaažide alusel. Seda isegi juhul, kui inimesel on olemas ka teise riigi pensionistaaž.
Kui inimesel ei ole vastavalt ühe lepingupoole õigusaktidele vajalikku pensionistaaži täis, siis pensioniõiguse tekkeks võetakse arvesse ehk liidetakse teise lepingupoole territooriumil omandatud pensionistaaž. Sellise liitmise korral peab inimesel siiski tekkima pensionistaaž, mis on nõutud vastava riigi siseriiklike õigusaktidega.
Teisest riigist pensioni saamiseks on vaja, et inimesel oleks selles riigis vähemalt 1 aasta pensionistaaži. Arvessevõetavate pensionistaažide perioodid ei tohi kattuda.
- Millised on Eesti seaduse alusel pensioni saamise peamised tingimused?
Eesti Vabariigis on riiklike pensionide määramine, pensionistaaži arvutamine ja pensioni maksmine reguleeritud eelkõige riikliku pensionikindlustuse seadusega. Selle seaduse kohaselt tekib hetkel õigus vanaduspensionile inimesel, kes on saanud 63-aastaseks (arvestades üleminekuperioodi, käesoleval hetkel naised vanuses 61,5 aastat) ja kellel on vähemalt 15 aastat Eesti Vabariigis omandatud pensionistaaži.
Eestis on riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt neljaliiki pensioni: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension.
- Kuidas arvutatakse pensionistaažide liitmise korral pensioni suurus?
Pensionistaažide liitmise korral saab inimene pensioni nii Eestist kui ka Moldovast. Sellise pensioni suurus arvutatakse proportsionaalselt vastavalt riigis omandatud pensionistaažile. Kumbki riik maksab pensioni oma territooriumil omandatud pensionistaaži eest.
- Kui inimene ei ole kogunud Eesti vanaduspensioni jaoks nõutud staaži, siis kas ja kes maksab pensioni?
Kui inimesel ei ole Eesti seaduste alusel vanaduspensioni jaoks nõutud staaži ning inimesel ei ole õigus ka lepingu alusel pensioni saada, siis vastavalt oma õigusaktidele määrab ja maksab Eesti Vabariik Eestis elavale inimesele rahvapensioni vastavalt Eesti seaduses sätestatud tingimustele.
Üldiselt on Eesti rahvapensionile õigus inimesel, kes on vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist elanud Eestis. Teatud juhul võib lepingu alusel Eestis elamisele liita ka elamise Moldovas ning inimene võib siiski saada Eesti rahvapensioni.
Kui inimene hakkab saama Moldovast pensioni, siis rahvapensioni maksmine lõpetatakse.
- Kuhu võib inimene pöörduda lepingu alusel pensioni saamiseks ja millised dokumendid tuleb esitada?
Inimene võib pöörduda kas Eesti või Moldova pädeva institutsiooni poole. Seda ka juhul, kui tal tekib õigus pensioni saada vaid ühe riigi õigusaktide alusel, kuid ta soovib pensioni eksportimist oma elukohariiki.
Eestis on pädevaks institutsiooniks Sotsiaalkindlustusamet (piirkondlikud pensioniametid).
