Muudatuste põhjendus
Sotsiaalministeeriumi ettepanekus leitakse, et praeguses süsteemis, kus töötajatele tagatakse tööõnnetuse korral kahju hüvitamine riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu ja kus töötajal on õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, on kaks suuremat probleemi, mis vajavad parandamist. Tuuakse esile, et
- tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ennetada on piiratud;
- praegune süsteem on keerukas.
Töötajale ei hüvitata kahjusid tema vajadusest lähtudes ja töötajal on tööandjalt kahjuhüvitise saamine keeruline ja aeganõudev.
Kui ettepanek saab teoks, siis on iga tööandja kohustatud kindlustama oma töötajad tööõnnetuste toimumise suhtes, misjärel kindlustusandja hüvitaks töötajale tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustatud isikuteks oleksid peale teiste töölepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate isikute ka Eestis töölepingu alusel lühiajaliselt töötavad välismaalased. Erinevalt praegu toimivast süsteemist hakkaksid tegevuskava kohaselt välja käidud plaani puhul kohustuslikku tööõnnetuskindlustust pakkuma riigi asemel kindlustusandjad.
Kaasnevad kulud
Tööandja jaoks on kindlasti kõige põletavam küsimus see, millised on uue süsteemiga kaasnevad kulutused. Plaani kohaselt varieeruks kindlustusmakse suurus sõltuvalt ettevõtte tegevusalast ja kindlustusriskist. Samuti mõjutaks kindlustusmakse suurus tööõnnetuste varasem ajalugu. Praeguste hinnangute kohaselt oleks näiteks haldus- ja abitegevustes tegutseva ettevõtte kulu ühe töötaja kohta keskmiselt 177 eurot aastas. Selleks et kontrollida, kas ettevõte on kindlustuslepingu sõlminud või mitte, soovitakse see info avalikustada.
Tööandja materiaalne vastutus
Kuigi praegu ei ole tööõnnetuskindlustus tööandjatele kohustuslik, on tööandjatel siiski võimalik sõlmida tööandja vastutuskindlustus. Töötajatel on tööst põhjustatud tervisekahjustuste eest õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb sellise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
Tööandja vastutuskindlustuse puhul katab kindlustusandja üldjuhul, sõltuvalt kindlustustingimustest ja muudest asjaoludest, sellised võimalikud tööõnnetustest või kutsehaigusest tekkida võivad kahjud, mille eest tööandja vastutab. Kindlustusandjaid, kes pakuvad võimalust sõlmida kindlustusleping tööõnnetuste suhtes, on mitmeid.
Resümee
Vabatahtlik tööandja vastutuskindlustus, mida on tööandjatel võimalik sõlmida ka praegu, ei erine oma olemuselt olulisel määral sotsiaalministeeriumi ettepanekus välja pakutud tööõnnetuskindlustusest. Põhilise erinevusena võibki esile tuua asjaolu, et juhul kui välja pakutud ettepanek saab teoks, on kõikidel tööandjatel, sõltumata tegevusalast ning õnnetuste toimumise riski suurusest, kohustus kindlustusleping sõlmida. Seega võib öelda, et suurimaks erinevuseks võrreldes praegusega oleks see, et võimalusest sõlmida tööõnnetuskindlustuse leping saaks kohustus seda teha.
