Sotsiaaldemokraat Indrek Saare sõnul aitavad seadusesse jõudnud muudatused tugevdada õigusriiki, ühiskonna sidusust ning inimeste lojaalsust oma riigile. „Nad ei kõiguta mitte kuidagi kodakondsuspoliitika aluspõhimõtteid,“ märkis Saar.
Riik ei saa tulevikus enam alaealiselt Eesti kodakondsust ära võtta. Seadus sätestab, et isikule, kes on lisaks sünniga saadud Eesti kodakondsusele omandanud ka mõne muu riigi kodakondsuse, säilib Eesti kodakondsus 18-aastaseks saamiseni. Täisealisena tuleb tal aga valida, millise kodakondsuse kasuks otsustada. „See muudatus säilitab näiteks Eesti kodakondsuse Kohtla-Järve tüdrukule, kelle vanemad võtsid teadmatusest oma lapsele ka Vene kodakondsuse,“ selgitas Saar.
Kodakondsusetuse taastootmise lõpetab tema kinnitusel ära seaduse punkt, mis annab naturalisatsiooni korras kodakondsuse Eestis sündivatele lastele, kelle vanemad on Eesti alalised elanikud, kuid ilma ühegi riigi kodakondsuseta. Samas jääb vanematele võimalus loobuda ühe aasta jooksul oma lapsele selliselt saadud Eesti kodakondsusest. „Kodakondsusetuse taastootmise lõpetamist on soovitanud meile ka Euroopa Inimõiguste volinik ja mitmed teised rahvusvahelised inimõigustega tegelevad organisatsioonid, mille liige Eesti on,“ lausus Saar.
Edaspidi peavad üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad tegema ainult suulise eesti keele eksami ehk nad on vabastatud kirjaliku eksami nõudest. „1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seadus sätestas sama võimaluse enne 1930. aastat sündinud inimestele, kes olid toona 65-aastased ja vanemad. Nüüd on neil inimestel vanust 84 aastat ja rohkem. Seega on mõistlik siduda vaid ühe eksami sooritamine sünnikuupäeva asemel inimese vanusega,“ rääkis Saar.
