Välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu lihtsustab viisa ja tähtajalise elamisloa taotlemist neile välismaalastele, kes tegelevad iduettevõtlusega, samuti lihtsustub asjaajamine välisspetsialisti iduettevõttesse tööle võtmisel.
"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond on kiiresti arenev ja samamoodi peame paindlikult arendama seadusandlust, mis võimaldab ettevõtlikel ja kvalifitseeritud töötajatel Eestisse end teostama tulla," sõnas siseminister Hanno Pevkur. Ta lisas, et IKT-sektoris ületab nõudlus tööjõu järele selgelt pakkumise.
"Juba olemasolevate ettevõtete kasvuks ja perspektiivikate ettevõtete Eestisse tulekuks soodustame info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide ja nende perede Eestisse tulekut," sõnas Pevkur.
Välisinvestoritele parema keskkonna loomiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks nähakse ette tähtajalise elamisloa andmise alus suurinvestorile. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse.
Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa omamise piiranguid, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, ning soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.
Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendamisel eesmärgiks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem selle valdkonna spetsialiste ning nende peresid. Selleks et Eestisse saaks elama asuda rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna spetsialiste ning nende peresid, arvatakse sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal.
Olulisemaks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on ka üleminek elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt järelkontrollipõhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse pikemaks, üldjuhul kuni 10 aastat, ning fookus viiakse elamisloa andmise eelkontrollilt järelkontrollile ehk senisest tugevamalt hakatakse kontrollima, kas isik on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele.
Lisaks nähakse eelnõus ette mitmeid muid muudatusi. Näiteks ei pea elamisloa alusel Eestis elav välismaalane enam registreerima Eestist rohkem kui 183 päevast eemalolemist, kõik seaduslikult riigis viibivad välismaalased saavad elamisluba taotleda Eestis olles, lühiajaline töötamine kuni viis päeva kolmekümne päeva jooksul on lubatud ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta.
Eesti sisserände piirarv on tänavu 1317 inimest, mis on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu alla ei kuulu ka näiteks Euroopa Liidu, Šveitsi, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ning rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed.
