Euroopa Komisjon on võtnud ette edendada kogu Euroopa Liidus (EL) turvalist, läbipaistvat ja uuenduslikku maksekeskkonda. Selleks on kõigepealt üllitatud vastav roheline raamat. Komisjoni rohelises raamatus käsitletakse tervet hulka makseküsimusi. Lähemalt kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSks Reet Teder Tööstuskoja Teatajas.

Komisjon kirjeldab oma visiooni integreeritud turust, teeb kindlaks lüngad praeguse olukorra ja visiooni vahel ning probleemid, mis neid puudujääke tekitavad.

Selle visiooni kohaselt, mis käsitleb ELi territooriumil eurodes tehtavaid elektroonilisi jaemakseid, ei tohiks teha vahet piiriülestel ja riigisisestel maksetel. SEPA koostatud standardite ja eeskirjade kohaselt tuleks selline vahetegemine lõpetada ka ELi territooriumil muudes vääringutes tehtavate maksete puhul. Selle tulemusel kujuneks ELis välja tõeliselt ühtne e-turg.

Täielik integreerimine tähendaks, et:

•  tarbijad kasutavad kõigiks maksetehinguteks ühte pangakontot, isegi kui nad ei ela oma päritoluriigis või reisivad sageli ELi piires. Innovatsiooni kiirenedes muutub maksete tegemine mugavamaks ja seda kohandatakse vastavalt ostutehingu konkreetsetele asjaoludele (internetimaksed versus ostukohas maksmine, mikromaksed versus suure väärtusega maksed jne);
•  ettevõtjad ja riigiasutused saavad oma maksemenetlusi lihtsustada ja need sujuvamaks muuta ning tsentraliseerida finantstehingud kogu ELis. Sellega võib säästa suuri summasid. Lisaks kiirendavad ühised avatud standardid ja kiirem maksetehingute teostamine rahavoogude liikumist;
•  kauplejad saavad samuti kasu odavatest, tõhusatest ja turvalistest elektroonilistest makselahendustest. Tugevnev konkurents suurendab huvi arveldamise eri võimaluste (st sularaha vältides) vastu. See omakorda sunnib kiiremini üle minema e-kaubandusele ja parandab tarbijate kogemusi maksete tegemisel;
•  makseteenuse osutajad, st pangad ja muud makseteenuse osutajad, saavad kasu maksevahendite standardimisest tulenevast mastaabisäästust ning nende kulud vähenevad seeläbi pärast esialgse investeeringu tegemist. See avab juurdepääsu uutele turgudele, et suurendada olemasolevate maksevahendite tulubaasi ja laiendada innovatsiooni;
•  tehnoloogia pakkujad, näiteks tarkvara müüjad, andmetöötlejad ja IT-konsultandid, saavad oma arendustegevuses ja lahendustes tugineda üleeuroopalistele maksevahenditele ning see toetab innovatsiooni kõigis ELi liikmesriikides.

Selle helge tuleviku maaletoomiseks määratleb Euroopa Komisjon (EK) rohelises raamatus viis ulatuslikku meedet, mille eesmärk on turuintegratsiooni kiirendamine, ning arutleb selle üle, kuidas tuleks nende rakendamist juhtida. Esimene meetmekogumik on küsimuste hulga poolest suurim ja hõlmab turu killustatuse, turulepääsu ja piiriüleste turgude teemasid. Ülejäänud meetmed puudutavad läbipaistva ja kulutasuva hinnakujunduse, standardimise, koostalitusvõime ja turvalisuse küsimusi. Juhtimisjuhiseid kohaldatakse olemasolevatele SEPA maksesüsteemidele (krediitkorralduste skeemile ja otsekorralduste skeemile), samuti maksekaartidele, e-maksetele ja m-maksetele (st mobiiliga). Võrreldes näiteks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnaga on m-maksete turu hõlvamisel ELis veel palju kasutamata võimalusi. Lääne-Euroopas oli näiteks 2010. aastal 7,1 miljonit mobiilimakseteenuse kasutajat võrreldes 62,8 miljoni kasutajaga Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas (suur osa neist Jaapanis). Üks peamisi põhjuseid, miks Euroopa turgu hõlvatakse aeglasemalt, on mobiilimaksete turu suur killustatus. Peamised turul tegutsevad ettevõtjad (mobiilsideoperaatorid, makseteenuse osutajad, mobiiltelefonide tootjad) ei ole veel kokku leppinud toimivas ärimudelis, mis võimaldab rakendada koostalitusvõimelisi makselahendusi.

Rohelises raamatus on märkusena muuhulgas öeldud ka, et ELi integreeritud makseteenuse turul oleks kõrvalsaadusena võimalik koguda haldusandmeid, mida saaks kasutada ühtlustatud statistika koostamiseks.

Seda rohelist raamatut arutab ka EMSK (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee). Üks EMSK tähelepanek puudutab sularahamaksete osakaalu. Nimelt keskendutakse rohelises raamatus e- ja m- maksetele, jättes samas käsitlemata sularahamaksete siiani domineeriva rolli – need moodustavad 80 % maksetehingutest Euroopas. Kulude suurem läbipaistvus on ühtviisi oluline nii e-maksete kui ka sularahamaksete puhul ning see peaks olema peamine võrdlusalus sularahata maksevahendite analüüsimisel. Üldsuse hulgas on siiani levinud arusaam, et sularahas maksmine on tasuta. Tõhusus võiks märkimisväärselt suureneda, kui maksjad muudaksid oma harjumusi ning kasutaksid moodsaid ja odavamaid maksevahendeid. Lisaks näitavad tõendid, et sularahamaksete leviku tase on positiivses korrelatsioonis varimajanduse tasemega, sest sularahamakseid on raske jälgida. Seetõttu sooviks EMSK täiendavaid algatusi, et muuta (st vähendada) sularaha osakaalu tänapäeva majanduses.

Veel arutatakse Rohelises raamatus selle üle, kellele lubada juurdepääsu isikute kontodel olevatele andmetele vabade vahendite kohta. Siin on aga EMSK mures selle pärast, et üksused, mille tegevust ei reguleerita ja mille üle ei teostata järelevalvet, püüavad saada ligipääsu tundlikele kontoandmetele. Lisaks ei kajastata asjaomaste ettevõtjate kohustusi ja ülesandeid Euroopa õigusraamistikus piisaval määral ning sellel võivad andmete väärkasutamise või pettuse korral olla ootamatud tagajärjed tarbijatele. EMSK asub nõudma EKlt, et seda tuleb hoolikalt analüüsida, võttes arvesse selliseid aspekte nagu turvalisus, andmekaitse, tarbijaõigused, konkurents ja hüvitised pangakontode hoidjatele.