Rahandusminister Sven Sester andis riigikogule ülevaate valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust ja vastas riigikogu liikmete küsimustele. Sester ütles kokkuvõtteks, et kavandatavate muudatustega nihkub maksukoormus tööjõult rohkem tarbimisele.
Rahanduskomisjoni poolne ettekandja Remo Holsmer tegi ülevaate komisjoni istungitel toimunud aruteludest.
Kobareelnõu esimene lugemine võttis aega, kuna opositsioon kasutas venitamistaktikat.
Sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmisega tõstetakse aktsiise, majutusteenuste käibemaksu ja vähendatakse tulumaksu mahaarvamist, selleks et vähendada sotsiaalmaksu ja suurendada mõningaid toetusi.
Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud 5 protsendile veel 3 protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.
Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.
Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58 eurole tonni kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole tonni kohta aastast 2016. Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.
Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.
Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017.
Sama eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal hinnanguliselt 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra. Seadusemuudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.
Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019, millest järgmisel aastal 170 euroni, ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.
Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni, täpsemalt esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.
Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.
Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise maksuvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.
Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.
Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise piirangust, mis senini on olnud kuni 5 protsenti maksustatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist, ning annetuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega plaanitaks madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimaksesüsteemi loomine. 2017. aastal saavad toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.
Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Näiteks juhul kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga, tema palgaks oleks 410 eurot ja ta ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.
Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures, moodustades 59 eurot kuus, sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.
Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimakset administreerib maksu- ja tolliamet ning tagasimakse maksmine toimub sarnaselt enammakstud tulumaksu tagastamisega hiljemalt 30. juuniks.
Riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus 50 eurot, alates 1. jaanuarist 2018 on lapsetoetuse suurus 55 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 tõuseb see 60 euroni. Lapsetoetuse suurus alates kolmandast lapsest peres ei muutu ning seda makstakse endiselt 100 eurot lapse kohta.
Kolme- ja enamalapselistele peredele luuakse uus peretoetus – lasterikka pere toetus, mida makstakse peredele, kus kasvab vähemalt kolm lapsetoetusele õigust omavat last. Senine seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus eraldi liigina kaotatakse ning integreeritakse lasterikka pere toetuse sisse. Sellest tulenevalt diferentseeritakse lasterikka pere toetuse suurus peres kasvavate laste arvu järgi – kolme kuni kuut last kasvatavale perele on see 200 eurot, seitset ja enamat last kasvatavale perele on see 370 eurot.
Antud muudatuste kateallikate pool on ühiskonnas teravat kriitikat pälvinud.
