Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada, edastas ministeerium. Eelnõu ühtlustab erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ning edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.

"Vanemapuhkuste- ja hüvitiste teise etapi muudatuste peamine eesmärk on pakkuda vanematele rohkem valikuvõimalusi. Nii saab iga pere kasutada vanemapuhkuste ja -hüvitiste võimalusi, nii nagu selle konkreetse pere jaoks kõige paremini sobib: olgu selleks siis töötamise ja lapsega koosolemise paindlik kombineerimine, vanemate ühine kodus olemine või vanemahüvitise päevade kaupa kasutamine kolme aasta jooksul,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Muudatuste kohaselt nimetatakse senine rasedus- ja sünnituspuhkus ümber emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemahüvitist. Ajutise töövõimetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemahüvitist maksma sotsiaalkindlustusamet. Emapuhkusele on võimalik jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, 30 päeva enne ja pärast lapse sündi on töötamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.

Muudatuste kohaselt on osa vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa mõeldud emale, osa isale ja ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Ka saab lapsevanem edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui esimese etapi eelnõuga anti vanematele võimalus vanemahüvitist kolme aasta jooksul kuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis muudatustega võib hüvitist kasutada päevade kaupa. Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad osalise tööajaga töötada ja vaheldumisi lapsega kodus olla.

Lapsevanematel on edaspidi võimalik kuni kahe kuu ulatuses samal ajal saada vanemahüvitist ning olla vanemapuhkusel. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni.

Mõlemal tööl käival vanemal on muudatuste jõustumisel võimalik kasutada kümme tööpäeva ehk kahepeale kokku 20 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla üheksa-aastase lapse kohta kuni lapse üheksa-aastaseks saamiseni. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50 protsenti vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele vähemalt töötasu alammäära suuruses hüvitis.

Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse senised kärgperedega seotud probleemid, sest mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus. Samuti suurendatakse muudatusega lasterikaste perede puhkusevõimalusi ja suunatakse puhkus ajaperioodile, mil selleks eelduslikult kõige suurem vajadus on – näiteks lasteaia või kooliga harjutamiseks.

Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100 protsenti vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda on võimalik ka mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Varasemalt oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja hüvitise õigus vaid alla kümneaastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud peredele, kes võtsid lapse enda perre kasvatada hooldusperelepingu alusel.

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi kavandatavad muudatused on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. aprillil.