15.12.2017 Reede
Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine võib pikeneda 25 aastale
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pikeneks kohtu lahendiga tunnustatud nõuete aegumise tähtaega 10-lt aastalt 25-le aastale, mis on tekkinud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi rahuldamisel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest. Sellega parandatakse oluliselt võlausaldaja õiguslikku positsiooni ning väheneb tõenäosus, et võlgnik vabaneb kohustuste täitmisest aegumise tõttu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega pikeneks kohtu lahendiga tunnustatud nõuete aegumise tähtaega 10-lt aastalt 25-le aastale, mis on tekkinud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi rahuldamisel või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest.
Foto: Postimees
Reinsalu sõnul oli 2011. aastal tähtaja lühendamise eesmärk lihtsustada nende inimeste olukorda, kes majandusbuumi ajal oli oma majanduslikke tulevikuväljavaateid liiga positiivselt hinnanud ja sellele tuginedes võtnud endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. „Need inimesed ei peaks oma varasemaid väärarvestuste tagajärgi, mida ülemaailmne majanduskriis võimendas, kandma 30 aastat. See on ebainimlikult pikk aeg ja nende inimeste suhtes oli toonane tähtaja lühendamine igati õigustatud,“ ütles Reinsalu.
Justiitsministri hinnangul seisneb probleem aga selles, et muudatuse tulemusel paranes ka nende võlgnike olukord, kelle puhul ei ole kohane rääkida majanduslikust ebaõnnest. „Inimesed, kes on tekitanud võlausaldajale kahju oma õigusvastase käitumise või kuriteoga, ei vääri aegumistähtaja lühendamist. Miks peaks tankist, kes on tekitanud kahju kümnetele lepingupartneritele, vabanema oma kohustuste täitmisest juba kümne aasta pärast? Samal ajal kui tema ohvrid on võib-olla tankisti välja petetud raha kogunud kogu oma elu. Ühiskonnas on õigustatud ootus, et sellised inimesed täidaksid oma kohustusi sõltumata võla tekkimise ajast,“ rõhutas Urmas Reinsalu.
Pikem aegumistähtaeg hõlmaks kõiki kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi alusel välja mõistetud nõudeid ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mille puhul on võlg tekkinud seaduse alusel, sõltumata võlausaldaja tahtest ja kus võlausaldaja pole saanud valida, kellega ta võlasuhtesse astub. Näiteks kui raskete kehavigastuste tekitamise eest mõistab kohus välja hüvitise 25 000 eurot ning karistab inimest ka viieaastase vangistusega, jääb tal vanglast vabanedes vaid viis aastat oma võla tagasimaksmiseks. Aegumistähtaja pikendamine tagaks, et inimesel ei ole võimalust oma kohustustest kõrvale hiilida, sest varem või hiljem tekib tal vara, millega oma kohustus täita.
Tagasisidet eelnõule ootab justiitsministeerium 30 päeva jooksul.
