Sotsiaalkomisjon: apteegi omandipiirangut üle ei vaadata
"Komisjoni üksmeelne seisukoht oli, et ravimiseaduse rakendamisega minnakse edasi ja seadusemuudatust kavas ei ole," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt pressiteate vahendusel.
Komisjoni liige Maris Lauri märkis, et kõige probleemsemad on vertikaalsed monopolid. Ta selgitas, et rohupoodide puhul tähendab see, et hulgimüüja on ühtlasi ka apteegi omanik ja otsustab, milliseid ravimeid apteekides müüakse. "Kuna konkurents toob tarbijale paremad hinnad ja mitmekesisema valiku, on mõistlik tagada, et Eesti väikesel apteegiturul on sellised monopolid välistatud," ütles Lauri.
2014. aasta mais vastuvõetud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusemuudatuse kohaselt ei tohi alates 1. aprillist 2020 olla üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Samuti peab apteegist enam kui 50 protsenti kuuluma proviisorile.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda küsis augustis sotsiaalkomisjonilt, kas ravimiseaduse sätte põhiseaduspärasust on analüüsitud.
Sotsiaalkomisjoni teisipäevasel istungil tutvustas sotsiaalministeerium oma tegevusplaani ning riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond andis ülevaate apteekide omandiõigusest teistes riikides.
Istungil märgiti, et kuigi seadusesse muudatusi teha pole plaanis, lisatakse vajadusel rakendussätteid. Kütt tõdes, et sotsiaalministeeriumil on koostöös sotsiaalkomisjoniga ees suur töö, et seadus rakenduks ilma probleemideta ja ravimite kättesaadavus oleks inimestele tagatud.