Kui senise seaduse järgi saab finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, et nõuda teabe avalikustamise kohustuse täitmist, siis jaanuaris jõustuva seaduse kohaselt võib finantsinspektsioon ise infot avalikustada, kui seda ei ole nõuetekohaselt tehtud, või parandada valeinfot, mis võiks mõjutada väärtpaberite hinnaliikumist turul.
Samuti võib inspektsioon hoiatada avalikkust toime pandud rikkumise eest, et investorid ei lähtuks tehingute tegemisel vääratest eeldustest. Nii on finantsinspektsioonil võimalik rikkumistele reageerida kiiremini ja paindlikumalt.
Veel saab inspektsioon kohustuse koostada ja avalikustada rikkumiste kohta tulnud teavituste töötlemise korda. Senises seaduses sellist kohustust ei olnud ja teavitaja ei teadnud näiteks, kas ja kuidas on finantsinspektsioonil kavas temaga lisainfo saamiseks ühendust võtta.
Seaduse kohaselt tõstetakse ka turukuritarvituste sunniraha määrasid. Füüsilise isiku rikkumise korral kerkib sunniraha suurim määr 2 miljonilt eurolt 5 miljoni eurole ning juriidilise isiku puhul 10 miljonilt eurolt 12 miljoni eurole.
Esimese rikkumise korral saab füüsilisele isikule määrata kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot, kehtivas seaduses vastavalt 1200 ja 3200 eurot trahvi. Juriidilisele isikule kasvab sunniraha esimese rikkumise korral 3200 eurolt kuni 32 000 euroni ja järgmistel kordadel 32 000 eurolt kuni 100 000 euroni.
Jõustuv seadus võtab üle Euroopa Liidu (EL) turukuritarvituse määruse ja selle rakendusdirektiivi. EL-i määrus kehtestab reeglid väärtpaberituru, seal hulgas börsi kuritarvitamise vältimiseks, et takistada ebaseaduslikku tegevust väärtpaberitega kauplemisel.
Turukuritarvitused ilmnevad peamiselt siseinfo kasutamise reeglite rikkumise või turuga manipuleerimisena. See kahjustab turu läbipaistvust ja usaldusväärsust ning investorite huve.
