Võrreldes kehtiva määrusega käsitleb eelnõu vaid hoonete energiatõhususega seotud nõudeid, aga mitte energiatõhususe arvutamise metoodikat, tulenevalt metoodika spetsiifilisest olemusest kehtestatakse see eraldi majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega, selgub valitsuse istungi kommenteeritud päevakorrast.
Kui kehtivas määruses on ehitatava väikeelamu energiatõhususe piiriks 180 kilovatt-tundi aastas ruutmeetri kohta, siis eelnõus on selleks 160 kilovatt-tundi aastas ruutmeetri kohta. Samuti muudetakse piirväärtuse arvutamisel kasutatava elektri kaalumisteguri väärtust 1,5-lt kahele.
Kuluoptimaalne lähenemine on vajalik, sest see keskendub hoone elutsüklile ja loob seega eeldused pikas perspektiivis mõistliku energiatõhususe tasemega hoone ehitamiseks.
Energiatõhususe piirväärtuste leidmisel on lähtutud direktiivist ja selle alusel antud arvutusmetoodikast. Energiatõhususe miinimumnõuete karmistumine aitab kaasa energiakasutuse efektiivsuse suurendamisele ja energiatõhusamate hoonete ehitamisele. Rangemad energiatõhususe miinimumnõuded suurendavad esialgsel hinnangul hoonete ehitamise ja olulise rekonstrueerimise maksumust 5–10 protsenti.
Määruse definitsioonid ja nõuded töötas välja Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskond koos energiatõhususe valdkonna spetsialistidega avalikust sektorist ja erasektorist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõuga kehtestatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõuete uus terviktekst. Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist hoonete energiatõhususe kohta ning selle alusel vastu võetud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seadusest.
Määrus jõustub 9. jaanuaril 2013.
