Rohkem kui aasta väldanud koroonapandeemia on suuremal või vähemal määral puudutanud kindlasti iga ettevõtjat. Kahtlemata on riigis levinud olukord seejuures oluliselt mõjutanud ka töösuhteid – teatud sektorites on tööjõuvajadus vähenenud, teistes aga suurenenud; samuti on valdkondasid, kus tööjõuvajadus on jäänud sarnaseks varasemaga, kuid töö iseloom ja töötajalt oodatav panus on ümber kujunenud.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Regionaalhaigla jagab töötajate toimetuleku parandamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks  kriisis psühholoogilise esmaabi meeskonna nõuandeid, mida võiksid silmas pidada kõik tööandjad.

Meie töökohal võeti kasutusele uued meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kahjuks teevad need tööinimeste olukorra halvemaks. Nimelt ei tohi me enam kasutada kööki, mistõttu ei saa sööki külmkapis hoida ega toitu soojendada. Peame hakkama toitu hoidma ja sööma tootmisruumis, mis on tolmune. Kas tööandja võib sellised reeglid kehtestada?

Eesti Tööandjate Keskliit leiab, et tööandjal peaks olema õigus töötajapoolsel karantiinireeglite rikkumisel nõuda tagasi makstud haigushüvitis ja olulise rikkumise puhul ka tööleping üles öelda.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juristid koostasid ülevaate sellest, millised võimalused annab töölepingu seadus tööandjale, kui tal ei ole ajutiselt võimalik töötajale tööd kokkulepitud mahus pakkuda.