20. jaanuaril alustab formaalselt tööd USA uus president Donald Trump. Tema võit tugevdas dollarit ning viis aktsiaturud ja valitsuse võlakirjade tootlused kiiremale tõusule. Põhjuseks turgude ootus, et uue administratsiooni maksude alandamine, suuremad investeeringud taristusse elavdavad USA majandust ning toovad kaasa keskpanga kiirema intresside kergitamise.
Kahjuks on aga veel ebaselge, kui protektsionistlikuks Trumpi väliskaubanduspoliitika tegelikult muutub. Igal juhul on USA kehtestanud alates 2009. aastast G20 riikidest kõige enam kaubanduspiiranguid.
Protektsionistlike abinõude kasutusele võtmine on maailmas pidevalt suurenenud ning ma ei näe põhjust, miks see trend peaks 2017. aastal oluliselt muutuma.
Muu hulgas mahuvad protektsionistlike abinõude alla ka Venemaa vastu ja tema poolt kehtestatud sanktsioonid. Teatavasti pikendas Euroopa Liit (EL) Venemaa-vastaseid sanktsioone 31. juulini 2017 ning kehtima jäävad ka USA kehtestatud sanktsioonid Venemaale. Lisaks sellele seadis USA eelmise aasta eelviimasel päeval sanktsioonid Vene ametiisikutele, luureteenistustele ja kolmele ettevõttele seoses väidetava sekkumisega Ühendriikide presidendivalimistesse.
2017. aastal peaks Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus tagasihoidlikult paranema ning see annab meie ettevõtetele täiendavalt ekspordivõimalusi.
Maailmakaubanduse kasv on viimastel aastatel pidevalt aeglustunud, kuid IMF-i hinnangul peaks 2017. aastal olukord mõnevõrra paranema – nii mahtudes kui ka rahas. Kuigi Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandused ja impordinõudlus kasvavad tagasihoidliku tempoga ja riigiti on kasvuväljavaated üsna erinevad, peaks olukord järgmisel aastal veidi paranema. See annab meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi. Samas võivad sel aastal transpordisektoris transiiti teenindavad tegevusalad uue tagasilöögi saada, kui Akron suunab Eestist väetiste transiidi ümber Venemaa sadamatesse.
2017. aastal jääb keskpankade rahapoliitika lõdvaks ehk majandusaktiivsust ja hinnakasvu stimuleerivaks.
Suurematest keskpankadest tõstab intresse vaid USA Föderaalreserv, samal ajal kui EKP hoiab meie hinnangul oma baasintressimäära (repomäära) praegusega samal tasemel (0,0%). Valitsuse võlakirjade tootlused ehk pikaajalised intressimäärad nii Euroopas kui USA-s on tõusmas. Kuigi järgmisel aastal võib kuuekuulise Euribori langus oma põhja saavutada, ei tohiks see keskpanga baasintressimäärast oluliselt erineda. Seega jäävad ka 2017. aastal turuintressimäärad väga madalaks.
Intressimäärade kiirem tõstmine USA-s aitab kaasa dollari tugevnemisele ning euro nõrgeneb vastu dollarit.
Nõrgem euro parandab küll ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, kuid muudab dollaris sisseostetud kaubad ja teenused kallimaks. Kuna Eestisse imporditavate kaupade puhul kasutatakse dollarit rohkem, kui ekspordi puhul, siis kokkuvõttes on euro nõrgenemine meie jaoks kahjulikum.
Naftahinnad tõusevad aegamööda ja hinnakasv kiireneb.
1. jaanuarist jõustuv OPEC-i ja osa mitte-OPEC-i riikide tootmismahtude vähendamise kokkulepe peaks 2017. aastal nafta ületoodangut ja varusid järk-järgult vähendama ning aitama sellega kaasa naftahinna kerkimisele.
Kui turud veenduvad, et kokkuleppest kinni ei peeta, võivad naftahinnad taas langeda. Naftahindade tõus aitab kaasa inflatsiooni kiirenemisele. Euroalal jääb tarbijahindade kasv küll üsna loiuks, kuid Eestis peaks see kiirenema järsemalt nii toorainehindade ja aktsiisimaksude kerkimise kui ka koos kiire palgakasvuga tõusvate teenuste hindade toel.
Lisaks tarbijahindadele on juba 2016. aasta sügisel taastunud Eestis tootja- ja ekspordihindade kasv. Kui varem pidurdasid ettevõtete käibekasvu lisaks nõrgale nõudlusele ka languses hinnad, siis 2017. aasta peaks mõõduka ekspordikasvu ja müügihindade kasvu tõttu tulema ettevõtetele soodsam.
Ühendkuningriik alustab EL-ist lahkumisläbirääkimisi.
Theresa May lubas hiljemalt 2017. aasta märtsi lõpus käivitada Ühendkuningriigi (ÜK) väljaastumisprotsessi Euroopa Liidust (artikkel 50). Kahjuks ei ole siiani veel täpselt teada, millise plaaniga ÜK EL-ist väljumisläbirääkimistele läheb. ÜK pealäbirääkija EL-iga, David Davis, lubas selle plaani esitada alles veebruariks.
2017. aastal toimuvad valimised mõjutavad ligikaudu kolmveerandit euroala majandust.
Lisaks Brexitile tekitavad EL-i poliitikas ebakindlust järgmisel aastal toimuvad üldvalimised Hollandis ja Saksamaal ning presidendivalimised Prantsusmaal.
Praegu on veel kokku leppimata, kas Itaalia korraldab juba 2017. aastal erakorralised üldvalimised või toimuvad need plaanikohaselt 2018. aastal. Need valimised mõjutavad 73% euroala majandust. Kuigi praeguse seisuga on nende poliitiliste jõudude, kes ohustaksid EL-i ja euroala senises koosseisus püsimist või teeksid kannapöörde senisest poliitikast, võimulepääs pigem vähetõenäoline, tekitab see ebakindlust.
2016. aasta lõpus väga kriitilisse seisu jõudnud Itaalia pangandus jääb ka 2017. aastal nii Itaalia ametivõimude kui ka EKP pangajärelevalve teravdatud tähelepanu alla.
Kuna kriisi tekkimise põhjused pole kuhugi kadunud, võib kokkulepitud 20 miljardi euro suurune rahasüst jääda vaid ajutiseks lahenduseks. Loodetavasti ei oota Itaaliat lähiajal ees Kreeka saatus.
Kinnisvaraturuga seotud riskid kujutavad üha kasvavat ohtu Rootsi majandusele ja pankadele.
Ülimadalad intressid koos rahvaarvu suurenemise ja linnastumisega kaasnenud suur nõudlus eluasemete järele, eluasemete ebapiisav pakkumine, olematu üüriturg ning kõrgele tõusnud majapidamiste võlg hoiavad Rootsi kinnisvaraturuga seotud riske kõrgel. See kujutab üha kasvavat ohtu Rootsi majandusele ning ka selle pankadele. Samas, pangandussektor on nii Põhjamaades kui Eestis tugev. Eestis on meie hinnangul kinnisvaraturu ülekuumenemise oht vähenenud.
Mitu aastat järjest languses olnud investeeringud on vähendanud Eesti majanduse kasvukiirust. Meie hinnangul peaksid investeeringud 2017. aastal paranema.
Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendatuse tase viimastel kvartalitel jõudsalt tõusnud, mis suurendab nõudluse kasvades ettevõtete vajadust täiendavate investeeringute järele. Ettevõtetele on ka toeks müügihindade kasv, mis leevendab kõrgele tõusnud tööjõukulude survet nende finantsseisule.
2016. aasta novembri lõpu seisuga oli riik teinud 2014.–2020. aastateks Eestile eraldatud EL-i struktuurivahenditest väljamakseid vaid 7%, kuid projekte oli heaks kiidetud juba 45% ulatuses Eestile eraldatud rahadest. Riik on plaaninud 2017. aastal oma investeeringuid oluliselt suurendada.
Tööjõunappus jääb Eestis püsima ning see hoiab palgakasvu kiirena. Samas aeglustub inflatsiooni kiirenemise tõttu tarbijate ostujõu kasv, mis hakkab ilmselt tarbimise senist kiiret kasvu piirama.
Kiiresti kasvavad tööjõukulud sunnivad ettevõtteid otsima lahendusi, kuidas oma tootmist efektiivsemaks muuta ning tõusta globaalses väärtusahelas järjest kõrgemale. See suurendab tõenäoliselt investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tehnoloogiasse ja suurendab veelgi nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud töötajate järele.
Töövõimereformiga siseneb tööturule inimesi, kes leevendavad küll tööjõupuudust madalama palgaga töökohtadel, kuid kellest paljusid ei pruugi ettevõtted kõrgemate kvalifikatsiooninõuete tõttu piisavalt kiiresti palgata.
See toob kaasa töötusemäära tõusu. Samas on vähenemas mitteaktiivsete inimeste arv ning majanduslikult aktiivsete inimeste osakaal tööealiste hulgas kasvab.
Aasta esimesel poolaastal intensiivistuvad Eesti ettevalmistused EL-i eesistumiseks (2017. aasta teisel poolel).
Lisaks avalikule teenistusele annab eesistumine täiendavalt tööd mitmetele teenustesektori ettevõtetele, eelkõige majutuses, toitlustuses, transpordis, konverentsiteenustes, meedias, ITK-s jms.
2017. aasta oktoobris toimuvad kohalike omavalitsuste valimised muudavad järgmise aasta suve ja varasügise taas „põnevaks“ rohkete lubaduste, aga ka varasemate tegevuste mahategemise perioodiks.
