Eesti Arengufond kavandab koolitusprogrammi, mille eesmärk on korraldada seitsme aasta jooksul koolitusi 100 000 inimesele ettevõtlusega alustamiseks.
Koolitatavatest 50 000 võiks tulla abiturientide, üliõpilaste ja ajateenijate hulgast, kirjutab ajaleht Äripäev kolmapäeval. Programmiga on kavas pakkuda baaskoolitust ja äritreenereid.
Kolmandaks on kavas muuta ühiskonna suhtumist ettevõtlusse. "Seda, kuidas meil ettevõtlusest räägitakse, kuidas ettevõtlust koolis õpetatakse või ettevõtjatest kodus räägitakse," ütles arengufondi juht Tõnis Arro ajalehele.
Arro hinnangul võiks Eestis olla rohkem ettevõtjaid. "Kui Euroopa Liidus keskmiselt on üheksa protsenti ettevõtjaid ja meil ligikaudu neli kuni viis protsenti, siis me peame kümnendikku koolitama selleks, et saada need ülejäänud kätte, kelle sees ettevõtlusseeme peidus on," ütles Arro.
Fond soovib Arro sõnul seda, et ettevõtlikke inimesi hakataks väärtustama. "Seda suhtumist ei saa päevapealt muuta," ütles Arro. "Mõjutab see, et ettevõtlusharidus on puudulik. Samuti see, et ettevõtjate ja ettevõtluse maine on kehv. Ma ei ütle, et see asi oleks drastiliselt halb või läinud halvemaks, aga ta võiks olla palju parem."
Arro rääkis Gruusias Thbilisi ülikooli juures mullu tehtud pilootprojektist, millesse pakuti koolitust algul sajale inimesele. "Siis valisime neist 25, kes tahtsid oma äriplaani esitada, töötasime nendega paar korda. Kolmandal korral oli meil lõppvõistlus, kus meil oli ka mõni Eesti investor kaasas," selgitas Arro.
"Ja tulemus oli see, et meil sündis viis ettevõtet. Päris ettevõtet, mida muidu ei oleks sündinud," ütles Arro. Ettevõtted töötavad Arro sõnul siiani ja neist üks, õigusteaduse tudengite asutatud ettevõte, on oma nišis turuliider.
"Kõik need Gruusia näited olid sellised, kus me oma konsultatsioonide ja arutelude käigus veensime inimesi, et teil ei ole üldse raha vaja, et ettevõtet alustada," ütles Arro. "Saad oma esimese raha kliendi käest."
