Hetk on soodne, sest praegu käib karistusseadustiku revisjon, kirjutab Eesti Ekspress. Mullu suvel saatsid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda justiitsminister Hanno Pevkurile ühise palve kvalifitseerida kartelliparagrahv ümber väärteoks. "Kriminaalkorras karistatus võib seada olulisi ja väga pikaajalisi piiranguid isikule edaspidises (äri)tegevuses," teatasid nad palves.
Tänavu jaanuaris sai neilt samalaadse pöördumise riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. Ettevõtlusliitude juhid tegid ettepaneku, et karistused võiksid olla sama valusad kui praegu ehk ulatuda isegi kümnendikuni käibest, aga kriminaalmenetlusest võiks lahti saada.
Sel ideel on mitu tahku. Esiteks saab teise astme kuritegusid uurida viis aastat, konkurentsialased väärteod aeguvad aga kolme aastaga. Teiseks ei tohi väärtegude uurimisel kasutada salajast jälitustegevust, näiteks telefonide pealtkuulamist. Aastail 2010–2013 said kartelliuurijad kokku 110 jälitusluba.
Kolmandaks puuduks võimalus kartellikurjategijaid vangi panna. Praegu ähvardab neid kuni kolm aastat vangistust.
Mai alguses arutas ettevõtjate ideed Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna õigusalane töögrupp. Ainsana oli idee vastu uus justiitsminister Andres Anvelt.
Karistusseadustiku muutmine on riigikogus teisel lugemisel. Õiguskomisjon koguneb tuleval nädalal.
Kuu aega tagasi tuli teade, et prokuratuur saadab kohtu alla alkoholitootja Liviko, viis suurt poeketti (Rimi, Maxima, Selver, Prisma ja Helter-R) ja nende 11 töötajat viinakartelli loomise tõttu.
