Põhikapitali ja varude suurendamiseks tehtud kulutuste suhe SKPsse jäi esialgse hinnangu järgi mullu 2012. aasta tasemest veidi alla ning moodustas ligikaudu 27%. Lisaks tulude väljavoolu kahanemisele soodustas ka see välistasakaalu paranemist.
Enam mõjutasid jooksevkonto arengut möödunud aasta esimesel poolel vähenenud välisomanduses olevate ettevõtete kasumid. Kuna maksebilansis kajastatakse tulude väljavooluna mitte ainult jaotatud, vaid ka reinvesteeritud kasumid, siis kasumite kahanemise tõttu jooksevkonto puudujääk vähenes. Kuigi välisomanduses olevate ettevõtete kasumlikkus hakkas aasta teisel poolel paranema, ei suutnud see aasta esimese poole halvenemist tasakaalustada.
Vahetult pärast buumi ligikaudu 3%ni SKP suhtes ulatunud jooksevkonto ülejääk on asendunud kiiresti väikese puudujäägiga. Niivõrd suuri muutusi pole lähiaastatel enam ette näha. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi jääb aastaarvestuses jooksevkonto puudujääk perioodil 2014–2015 vahemikku 1,5–2% SKP suhtes. Nii nagu enne buumi, võib jooksevkonto tasakaal lühemate perioodide jooksul sellest vahemikust üksikute suurte investeerimisprojektide tõttu tuntavalt erineda.
