Kuna praegu on laenukasv kooskõlas majanduskasvuga, siis hetkel kehtestas Eesti Pank kapitalipuhvri nõude Eestis 0% tasemel.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on, et pangad koguksid kiire laenukasvu perioodil lisakapitali, mille abil oleks võimalik katta hiljem tsükli languse ajal tekkida võivaid kahjumeid, teatas Eesti Pank. Samuti võivad kiire kasvu perioodil kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded aidata aeglustada laenukasvu ja varade hindade tõusu.

Eesti Pank hakkab kord kvartalis hindama, kas muutused laenutsüklis võiksid edaspidi tingida vajaduse kapitalipuhvri määra muuta. Selline analüüs põhineb suures osas eelnevalt määratletud indikaatoritel, mis kirjeldavad laenukoormuse ja kinnisvara hindade kasvu ning muutusi laenuvõtjate või finantssektori riskikäitumises.

Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue on üks Euroopa Liidu kapitalinõuete direktiivis toodud makrofinantsjärelevalve vahenditest, mida liikmesriigid peavad finantsstabiilsuse kindlustamiseks rakendama. Seejuures kehtivad puhvrimäärad ka üle riigi piiride, mis tähendab, et Eesti Panga kehtestatud määra peavad omavahendite vajaduse hindamisel arvestama ka välismaised pangad, kes tegutsevad Eesti laenuturul filiaalide kaudu või kellel on siin otseseid piiriüleseid krediidiriskipositsioone. Teiselt poolt peavad Eesti pangad täitma teiste riikide kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid, mis näiteks Rootsis ja Norras on hetkel kehtestatud 1% tasemel ning tõusevad järgmise aasta teises kvartalis 1,5%-ni.

Eesti Pank on astunud mitu ennetavat sammu, et ühelt poolt vähendada võimalusi laenubuumi tekkimiseks tulevikus ja teiselt poolt muuta pangandussektorit tugevamaks. Selle aasta märtsist kehtestas keskpank eluasemelaenude andmisele kolm nõuet, mis kaitsevad laenuvõtjaid ja kommertspanku liigsete riskide eest. Eelmisel aastal kehtestas Eesti Pank kommertspankadele süsteemse riski puhvri, et maandada panganduses väikese ja avatud majanduse eripärast tingitud riske.

Järgmiste sammudena hindab Eesti Pank 2016. aasta esimeses pooles, millised täiendavad kapitalipuhvri nõuded tuleks kehtestada Eestis süsteemselt olulistele kommertspankadele. Eesti finantssüsteemi suhtes olulisteks  kommertspankadeks määratles Eesti Pank tänavu kaks panka: Swedbank AS ja AS SEB Pank. Süsteemselt olulised on sellised kommertspangad, kelle raskused ohustaksid tõsiselt Eesti majandust ja finantssüsteemi toimimist. Olulisus võib tuleneda nii kommertspankade suurusest, keerukusest kui ka seotusest teiste finantssüsteemi osapooltega.