Tuleval aastal ootab keskpank Eesti majandusele 3,3-protsendist ja 2019. aastal 2,9-protsendist kasvu. Võrreldes detsembris avaldatud prognoosiga on tuleva aasta prognoosi tõstetud 0,3 protsendipunkti ning 2019. aasta näitaja jäeti samale tasemele, selgub keskpanga majanduskommentaarist.
Majanduskasv on järsult kiirenenud, kuna välisnõudlus on kasvanud ja sektorite individuaalsed probleemid on leevenenud. Suurenenud nõudlus on keskpanga hinnangul kergitanud majanduse üle jätkusuutliku taseme. Eelmise aasta lõpu ja selle aasta esimese kvartali majanduskasvu tulemusena on majandustsüklit iseloomustav sisemajanduse koguprodukti (SKP) lõhe muutunud positiivseks, mis tähendab, et tegelik majanduskasv on ületanud Eesti pikaajalist kasvusuutlikkust.
Inflatsiooni prognoosi on keskpank tõstnud 0,4 protsendipunkti 3,2 protsendi tasemeni. Tuleva aasta prognoos on muutumatuna jäänud 2,4 protsendi tasemele ja 2019. aasta prognoosi on tõstetud 0,1 protsendipunkti 2,1 protsendini.
Tööpuudus on panga majanduskommentaari kohaselt juba aastaid olnud nii madalal, et on tekkinud surve ülemääraseks palgatõusuks ja tööjõukulud on kasvanud kiiremini kui tööjõu tootlikkus. Ettevõtete hinnangul piirab tööjõupuudus tootmist praegu tugevamalt kui viimase kümne aasta jooksul ning tekkinud olukorra leevenemist pole lähiajal ette näha.
Töötuse prognoosi on Eesti Pank võrreldes detsembriga vähendanud käesolevaks aastaks 1,4 protsendipunkti 6,8 protsendile, tuleva aasta prognoosi on vähendatud 1,1 protsendipunkti 8,7 protsendile ja 2019. aasta prognoosi 0,8 protsendipunkti 9,4 protsendile.
Keskmise brutokuupalga kasvuprognoosi on keskpank käesolevaks aastaks tõstnud 0,7 protsendipunkti ja järgnevaks kaheks aastaks 0,1 protsendipunkti vastavalt 5,7 protsendini, 5,1 protsendini ja 5,4 protsendini.
Valitsemissektori eelarve struktuurse tasakaalu prognoosi protsendina SKP-st on keskpank 2017. aastaks jätnud -0,3 protsendile. Järgneva kahe aasta prognoosi on toodud allapoole 0,6 protsendipunkti -1,1 protsendile.
Struktuurne puudujääk on seega süvenemas ajal, mil kiire palga- ja tarbimiskasv on tinginud maksutulu ülelaekumise. Kui majandus taas jahtuma hakkab, tekib oht, et valitsus peab eelarvetasakaalu saavutamiseks kärpima kulude kasvu või tulusid lisameetmetega suurendama. See süvendaks veelgi ettevõtjate ja kodumajapidamiste ebakindlust, mille on kaasa toonud senised sagedased seadusemuudatused ja nende kavandamine.
Kuigi Eesti riigivõlg on väike ning stabiilsuse ja kasvu paktis sisalduvad üleeuroopalised reeglid lubaksid valitsemissektori kulusid rahastada ka struktuurse puudujäägi arvelt, kaasneksid sellega probleemid. Avaliku sektori suuremahulised investeeringud ehitistesse põhjustaksid niigi kiirelt kasvava ehitussektori ülekuumenemist ja takistaksid majanduse kohanemist, sealjuures tööjõu ümberpaiknemist tootlikumatesse ettevõtetesse ja tegevusaladele.
Praeguses majandustsükli faasis tuleks keskenduda pikaajalise kasvu soodustamisele, mitte tsükli võimendamisele, märkis keskpank prognoosis.
Nii Eesti kui ka Euroopa majandus on saavutanud viimaste aastate kiirema kasvu, kuid olukord võib kiirelt muutuda. Majanduskriisi puhkedes võib laenamine olla Eesti jaoks keeruline või väga kallis ja reservide puudumise korral on võimalused majanduse stabiliseerimiseks ahtad.
